Stiilinädala reede- KABAREE A’LA TOULOUSE LAUTREC

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala reedel, 14. veebruaril, ei pea päeval kostüüme kandma ning saab teha väikse hingetõmbepausi õhtuks, mil toimub stiilinädala kokkuvõttev kabareeõhtu aulas, inspireerituna Toulouse Lautreci plakatitest.

_____________________________________________________________________

Esimene kabaree oli 1881. aastal avatud "Le Chat Noir" ("Must kass"), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise: poeedid lugesid ette oma värskeid töid, muusikud laulsid ja esitasid klaveripalasid, kõik soovijad võisid tantsida ja oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree Lapin Agile Pariisis Montmartre'i künkal.

Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. 1889 avati siiani tegutsev "Moulin Rouge". “Moulin Rouge’i “ avamisega  anti kunstnik Henri de Toulouse-Lautrecile töö valmistada seeria postreid “Moulin Rouge’i” kohta. Teised kunstnikud leidsid, et ta tööd on labased, aga Lautrec’i see ei huvitanud Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis kankaani lihtrahvas ja sel puudus igasugune koreograafia, on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada eurot välja peavad käima.

Moulin Rouge

Henri de Toulouse-Lautrec oli prantsuse kunstnik. Ta sai kuulsaks Moulin Rouge'i  reklaamplakatiga. Onu avastas varakult tema kunstiande. 1882 lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ning läks Pariisi. Seal õppis ta  joonistamist ning käis Edgar Degas', Auguste Renoiri ja Édouard Manet' näitustel. Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Vastu oma vanemate vastuseisust hoolimata nautis ta elu täiel rinnal. 1890. aastal kavandas ta vastavatud kabaree Moulin Rouge afiši, mis tegi ta hoobilt kuulsaks, nii et ta hakkas saama palju tellimusi.

„Ambassadeurs: Aristide Bruant“     

       „La Goulue“  
                              

Kabareestiilis meeste riietuse hulka kuuluvad musta värvi pikad keebid või pintsakud, mille alla käivad üleskeeratud kraega triiksärgid ning lisaks ka kikilips.  Peakateteks on nahast mütsid, kübarad ja kaabud. Moes olid ka velvetjakid ning paljudel kabareeajastu meestel olid vuntsid.

Naised:

Kabareestiilis riietuse olulisemateks tunnusteks on sädelus, karrad ja suled. Nii naiste kui ka meeste riietusesemed olid üsna silmapaistvad. Naised kandsid litritega kaunistatud kleite, korsette ja seelikuid, mille alla sobitati kas võrksukad või retuusid. Väga moodsaks peeti oma kostüümile lisada üle õlgade ulatuv kard. Peakateteks olid sulgedega kaunistatud kübarad, baretid või lihtsalt peapael, millele oli lisatud lihtne detail (nt sulg). Kätte pandi üle küünarnuki ulatuvad kindad ning jalga põlveni ulatuvad mustad saapad või kontsakingad.

Koostajad: Brenda Jaup ja Omar Kõiv, VIII B klass

Loe edasi...

Stiilinädala neljapäev- SOTSIALISTLIKU REALISMI TÄHE ALL

       Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala neljapäeva, 13.veebruari teemaks on "Sotsialistliku realismi tähe all", lihtsustatult öeldes sotsrealism, NSVL ja proletariaat.

_________________________________________________________________

Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Nõukogude ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu  Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades.

Boris Vladirmirski ’’Lenin punases ehas“

Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas levima futurism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid  koosviibimisi ning  koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit.

Sotsialistlik realism Eestis

1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool  ja selleks oligi sotsialistlik realism, mis pidi ülistama Nõukogude Liitu, Stalinit  ja sotsialismi. Enamasti olid teosed plakatlikud. Selle kunstistiiliga tegelejatele oli antud luba olla töötu ja vaba, aga tingimusel, et nad levitavad sotsialistliku realismi. Sellele rakendati järelvalve. Tihti korraldati n-ö ’’kriitikaüritusi’’, kus inimesed hindasid kunstniku tööd. Paljud loomeinimesed, kes ei pidanud kinni seatud reeglitest, hukati, saadeti sunnitöölaagritesse või küüditati. Teised said edasi töötada üksnes salaja, kuid mitmed loobusid ja põgenesid Nõukogude Liidust.

’Viktor Karrus ’’Vilja riigile’’

Aastal 1963 avaldas Roger Garaudy,  Prantsuse kommunismi juhtfiguur, raamatu ’’Piirideta realism’’, milles ta tõestas, et modernism võib olla ka realism. See ja paljud teised tegurid viisid sotsialistliku realismi kui kunstistiili lagunemisele juba enne Nõukogude Liidu lagunemist.

Praegu võib seda kunstivoolu näha vaid Põhja-Koreas ning teatud kujul ka Hiina Rahvavabariigis.

Chiang Dai-chein (Zhang Daqian)

(Sotsialistlik realism Hiinas)

Sotsialistlikku realismi ei leidu ainult kujutavas kunstis, vaid ka kirjanduses. Sotsialistliku realismi esimeseks näiteks ja niinimetatud eeskujuks kirjanduses võib tuua Maksim Gork’i romaani ’’Ema’’.

Nagu piltidelt saab näha, siis enamikel sotsialistliku realismi stiilis töödel on pildil tööd tegevad inimesed või Stalinit ülistavad kodanikud. Naistel on rätikud peas, heledam pluus ja pikad seelikud või hoopis rahvariided. Meestel on tunked või lihtsalt pikad püksid, lohakad üleskeritud varrukatega triiksärgid ja tihti on ka sonimüts peas. Ka nemad kannavad rahvariided.

Autor tundmatu. Pildil on kirjas 

’’Meie noored südamed tuksuvad meie ühiskonna jaoks’’

Koostajad: Johanna Alvin ja Helena Kask, 8.B klass

Loe edasi...

Stiilinädala kolmapäev- CECI N'EST PAS UN JOUR DE SURRÉALISME

        Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala kolmapäeva teemaks on "Ceci n'est pas un jour de surréalisme", lihtsustatult öeldes "Sürreaalne päev".

_____________________________________________________

Kolmapäeval, 12. veebruaril haarab kooli enda rüppe moonutatult unenäoline sürrealism, 20. sajandi kunsti- ja kirjandusvool ning kultuuriliikumine.

Rene Magritte "See ei ole piip"

Sürrealism kui kunsti- ja elustiil sai alguse 1920. aastate algul. Sürrealismi eesmärgiks oli (ning on) jäädvustada ebaloogilisi stseene, luua selle aja kohta veidi kõhedaid taieseid ja moonutada igapäevaesemeid, lastes aina laienevatel maalimistehnikatel enda eest rääkida. Sürrealistidele oli väga tähtis üllatusmoment.

Sürrealistid jagunevad kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud veel 19. sajandil (kirjanik-poeedid André Breton, Antonin Artaud jpt), teine uue sajandi alguses (Salvador Dali, Francis Bacon, René Magritte jm).

Rene Magritte "Inimese poeg"

Sürrealistide liikumisele pani 1924. aastal aluse prantsuse luuletaja ja kirjanik André Breton, koondades enda ümber Pariisi sürrealistide koolkonna (sel ajal kuulus ta ise veel dadaistide hulka). Teda on nimetatud nii selle kunstivoolu teoreetikuks kui isaks. Koos mitmete prantsuse kirjanike, luuletajate, näitlejate ja teatrikunstnikega arendasid nad edasi seda šokeerivat maalikunsti, mis tol ajal veidi kohatu näis. Suured muutused toimusid teatris, filminduses ja fotograafias. Kirjandusteos "Sürrealismi manifest" on vaid üks näide sellest proosa-ja värsihulgast, mis andis omanäolise ilme kirjandusele. 

Max Ernst "Sulawesi Elevant"

Sürrealismi kuldaeg oli 30. aastatel, mil tegutses uuem põlvkond. Liikumine oli kogunud jõudu ja populaarsust ning abstraktsionismi ja psühholoogia ühendamine läks inimestele peale. Nad tundsid, et mõistavad asja aina enam ja enam.

Sel ajal muutus kõvasti ka inimeste filosoofia. Sürrealiste mõjutasid Freudi teooriad, mille kohaselt lähtub looming looja nägemustest, alateadvusest ja unenägudest. Sürrealism kui selline põhineski vaataja ettekujutluse piiride laiendamises, aistingute, emotsioonide ja nägemuste poole püüeldes.

Lisaks unenägude maalimisele armastas Dali väga ka ninasarviku motiivi.

Kuldaja lõppedes ei vajunud sürrealism küll minevikku, vaid lükkus veidike tagaplaanile. Kogukond elab edasi, olles saanud inspiratsiooni teisest maailmasõjast, poliitika ja inimeste mõttemaailmade muutustest.

Sürrealism riietuses peaks püüdlema sama eesmärgi poole, mille poole püüdlesid kunstnikud. See peaks olema üllatav ja šokeeriv, hullumeelne ja unenäoline. King peas, kolm jalga, sulavana näivad käed või selja külge seotud tool - kõik on lubatud. 

Võta esimene ese, mida näed ja kasuta seda oma outfitis või ürita kajastada oma unenägusid. Saa inspiratsiooni luulest, maalidest ja inimeste emotsioonidest. Värvid, illusioonid ning väärastunud vormid on kõige keskmes.  

Löö kaasa, just sellel päeval saad riietuda nii, nagu alati unistanud oled!

Autorid: Liina Hints ja Heleri Rebane, VIII A klass

Loe edasi...

Stiilinädala teisipäev- UNISTUS INDIAST

        Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala teise päeva ehk teisipäeva, 11. veebruari stiiliks on "Unistus Indiast" ehk renessanssiaegne India, mille kohta võib lugeda ka järgmises ülekoolilises testis Mumtaz Mahal ja šahh Džahani armastusloo osas.

________________________________________________________________

India rahvuslill on lootos, mis on Indias püha lill ja unikaalsel positsioonil India mütoloogias.

Rahvuspuuvili on mango, kuna seda kasvab Indias tuhandete liikidena ja selle maitset hinnatakse väga.

Rahvuslind on India paabulind.

Rahvusloom on kuninglik Bengali Tiiger, kellele on pühendatud mitmeid templeid, kus mungad elavad koos tiigritega.

India, teisiti Bharat Ganrajya, on isemoodi riik Aasias, mille pealinnaks on Delhi. India on kaunis riik suurte mägedega, sügavate orgudega ja kaunite linnadega. India on maailmas rahvaarvu poolest teisel kohal.

16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia Indiasse oma kaubakompaniid ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. Sellest on tingitud  teiste rahvaste ja kultuuride mõju India kultuuris, riietuses ja keeltes. India oli pikka aega Inglismaa võimu all, mistõttu on Indias palju briti mõjutusi, nagu näiteks hindude armastus kriketi vastu. Indias on 21 kohalikku keelt, millest tuntumad on hindu ja inglise keel. Indias on 28 osariiki. India on väga tuntud Bollywoodi absurdsete filmide,  hinduismi ja värvikate laulude, riiete poolest.

Indiapärane naine

India naisteriietus

India naiste riietuses on levinud väga värvikad loorid ja siidist silmatorkavad riided,  millel on tihti küljes kuljused.  Naistel on sageli laubal kaunistuseks täpp ehk bindi. Bindil arvatakse olevat jõud tugevdada keskendumisvõimet ja anda jõudu. Erinevat värvi bindidel on erinevaid tähendused, nt punane bindi näitab armastust ja au Traditsiooniline on üle õla käiv siidist või riidest sari või siis „Churidaar Kurta“.

Hindu vanamees

Mehed kannavad tavaliselt linast riideid, kuna need on õhukesed ja sobivad India tulise ja niiske kliimaga. Pidustustel kantakse sherwanit, mis on pikk põlvedeni ulatuv õhuke mantel, mis kinnitatakse nööpidega. Peas kantakse India turbanit ehk „Pagrit“, millest kõige tavalisem on dastar, mida kantakse oma usu näitamiseks ja kaitsmaks lõikamata juukseid.

India sümbol on Taj Mahal, mis tähendab tõlkes „paleede krooni“, ja see asub Agra linnas. See hoone on tehtud valgest marmorist ja sellega seonduvaid lugusid leiate järgmise ülekoolilise testi materjalist.

Autorid: Priit-Villem Juurikas ja Kristjan- Jaan Sõerumäe, VIII B klass

Loe edasi...

Stiilinädala esmaspäev- ANTIIK(S)KUL(P)TUURI ELUSTAMINE

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala esimese päeva ehk esmaspäeva, 10. veebruari stiiliks on "Antiik(s)kul(p)tuuri elustamine" ehk siis lihtsustatult öeldes Vana-Kreeka ajastu.
_________________________________________________________________

Vana-Kreeka skulptuurid kujutasid peamiselt jumalaid, sportlasi ja kõnemehi. Kujud raiuti marmorist või valati pronksist. Suurt rõhku pandi inimeste ja jumalate ilule, kehaproportsioonidele. Mehi kujutati enamasti alasti, naisi maaniulatuvais rõivais. Meeste iluideealiks oli hästi arenenud, treenitud keha, samas kui naiste ilu seostus suuremas osas riiete, ehete ja soenguga. Skulptuuri edasi arenedes püüti rõhutada liikumist, draamat ning muutusid kujude kehapoosid. Inimeste keha idealiseeriti, mõnikord ka tegelikke proportsioone muutes. Mõned kuulsamad Vana-Kreeka skulptuurid on Praxitelese “Hermes väikese Dionysosega”, Polykleitose “Odakandja”, Myroni “Kettaheitja”, Knidose Aphrodite.

Hermes väikese Dionysosega

Antiikolümpiamänge hakati pidama peajumal Zeusi auks. Esimesed mängud toimusid aastal 776 eKr. Antiikolümpiamängud olid suured pidustused, mille raames korraldati spordivõistlusi. Olümpiamängudel võisteldi alasti ja osalesid ainult mehed. Pole täpsemalt teada, millal see komme alguse sai, kuid 5. sajandil eKr oli see muutunud üldiseks tavaks. Räägitakse, et esimene Olümpiamängudel alasti võistelnu oli jooksu käigus kogemata oma riietuse kaotanud Orhippos. Mees võitis siiski jooksu ja olümpiapärja, pannes aluse uuele moele. Naised olümpiamängudel võistelda ei tohtinud, kuid neile korraldati Olümpias eraldi mängud, jumalanna Herale pühendatud heraiad. Võistlusaladest oli seal kavas vaid jooksudistants pikkusega 5/6 staadionist. Kui mehed võistlesid alasti, siis naised kandsid põlvini ulatuvat riietust ja võistlesid lahtiste juustega.

Vana-Kreeka meesteriietus

Kreeklaste riietus antiikajal oli üsna lihtne: korraga kanti enamasti vaid ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki. Kreeka naised ketrasid lambavillast peeneid lõngu ja valmistasid riiete jaoks linast kangast. Riiet värviti ja kaunistati erinevate tikanditega. Väga hinnaliseks peeti ka sissetoodud siidriiet. Kõige tavalisem oli alusrõivas ehk kitoon, mida kandsid nii naised kui mehed. Kitoon on põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese. Seda on üsna lihtne ise nelinurksest riidetükist valmistada. Külmema ilmaga tõmmati kitoonile üleriidena peale paksem üleriie – himation.

Vana-Kreeka naisteriietus

Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli võis näha pikajuukselisi ja habemega mehi. Jalas kanti sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu. Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid.


Autorid: Helen Rätsepp ja Liis-Beth Kruusimäe, VIII B klass

Loe edasi...

Stiilinädal tuleb taas!

Traditsiooniliselt toimub seegi aasta veebruaris valentinipäeva paiku stiilinädal! Seekord leiab sündmus aset 10.-14. veebruaril ning on veelgi võimsam kui eelmistel aastatel. Korraldustiimiga on liitunud õpetaja Reier ja läbivaks teemaks on kunstiajalugu. Järgneval nädalal, 20.-24. jaanuaril, avaldatakse blogis iga päev üks teema koos stiilinäidete ja tutvustava tekstiga.

Lisaks individuaalarvestuses parima kostüümi tiitlile võistlemises, palume igal klassil ette valmistada ühe fotolavastuse ning nädala jooksul võib erinevatel võistlustel koguda punkte enda klassile.

Auhinnadki on sel aastal suuremad. Kõige rohkem punkte kogunud klass saab õppetundidest vaba päeva, mis tuleb täita ühise õppereisi, õuesõppepäeva, muuseumikülastuse vms. Kui võitnud klass aga koolist puududa ei soovi või vabaks päevaks endale midagi ei korralda, siis jääb auhind lihtsalt kasutamata.

Pilte eelmiste aastate stiilinädalatest:

Stiilinädal 2013: Disko pole oluline, punk on põhiline!

Stiilinädal 2013: Hipi ja kuldsed kuuekümnendad.

Stiilinädal 2012: Proletariaat

Stiilinädal 2012: Rändrahvad

Stiilinädal 2011: Haigla.

-Anette Mäletjärv (X A)

Loe edasi...