Lütseum24

Värskeimad uudised

Lütseum24

Väike maja

Lütseum24

Üritused ja ülevaated neist

Lütseum24

Tähtpäevad, meeldetuletused, minevik

Lütseum24

Intervjuud, küsitlused, koolileht

teisipäev, 26. veebruar 2013

Lütseum kutsub: Moelennuk juba sellel reedel!



Tallinna kesklinna viie kooli suurejooneline ühismoeshow Moelennuk 2013 leiab 1. märtsil 2013 (juba sellel reedel!) aset kolmandat aastat järjest! Sellel aastal toimub õhkutõus Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis algusega kell 19.00, boarding 18:00.

Tule hoia omadele pöialt!
Lütseumit esindavad:
Ann Merit Toiger
Eliis Soomlais ja Regina Russanova
Tähe-Kai Tillo ja Annabel Sagen
Miina-Meeri Noot ja Kertu Kivisik (VHK)

Kokku astub sellel aastal lavale 22 Tallinna noort disainerit 14 kollektsiooniga. 2013. aastal on ürituse teemaks Turbulents, mis annab disaineritele vaba mõttelennu näidata tulevikumoodi enda vaatenurgast. Show lõpuks selgitatakse välja Moelennuk 2013 tiitli omanik ning samuti ka publikulemmik.

Moelennuk 2013 tiitli pälvijat ootavad ahvatlevad  auhinnad: praktikakoht moeettevõttes Baltika, võidukollektsiooni pildistamine professionaalste fotograafide käe all , hulgaliselt poekrediiti e-poelt Siison ja muud põnevat kõigilt Moelennuki toetajatelt. Siison annab ühele väärt kollektsioonile välja ka eriauhinna- võimaluse oma kollektsioon Siisonisse müüki paista.

Muusikalist vahepala pakub üritusel kuum indierock noortebänd Frankie Animal. Vaheajal pakub suupisteid Cafe Peterson!

Tõotab tulla innovaatiline lend üle moemaastiku!

Pileteid saab soetada eelmüügist http://siison.ee/moelennuk.html ,kohapealt ja ka lütseumi seinte vahel!
Lütseumis müüvad pileteid Andra  Helena (XI A) ja Margit (X A).

Lisainformatsioon: www.moelennuk.com


esmaspäev, 18. veebruar 2013

Stiilinädal // Kõigest lühidalt

Eelmisel nädalal, 11.-15. veebruarini toimus Lütseumis stiilinädal - kui keegi lamas haigusega kodus, klassiuksest nina eriti välja ei pistnud või olgu mis tahes, siin on sest toredast üritusest väike kokkuvõte (mis oleks pidanud ilmuma juba paar päeva tagasi):

Esmaspäev, 11. jaanuar - Idülliline Eesti Wabariik 20-30datel

Esmaspäeval peale pressitiimi koosolekult saabumist oli juba igal pool üle maja näha eriti toredaid-armsaid stiilinädalast osavõtjaid, peened kleidid-ülikonnad seljas. Teisel korrusel mängis temaatiline muusika ning eriti peale esimest tundi paistsid kõik rahulolevad - teisel korrusel avati väike kohvik, kus erinevaid küpsetisi müüdi. 



Teisipäev, 12. jaanuar - II maailmasõja ajal ja järel

Ehk päev, mil kõige uhkemad tulid kooli mundriga, teised vormijakkide-ja mütsidega ning kandsid gaasimaske, samas kui mina olin (ja vist pea ainus?) juut, saladuskatte all. Loodan, et ma ei oleta valesti, kui ütlen, et iga päevaga tuli osalejaid aina juurde - mis, muidugi, on ülimalt positiivne :) Nullkorrusel sai katsetada ka temaatilist mängusimulaatorit, kuigi kohvikut sel päeval füüsiliselt ei eksisteerinud.


Kolmapäev, 13. jaanuar - 60-dad idas ja läänes

 Kolmapäev oli see päev, mil kool kihas ülikirkalt riietatud rahupooldavatest õpilastest, (sest hipitemaatika oli tugevalt ülekaalus, ida tarbimisühiskonnas tavapärased riietused ning läänes kuuekümnendate esimesel poolel kuulsaks saanud teksaseelikud-kleidid olid jäänud tagaplaanile). Niisamuti oli see päev, milleks vedasin kooli pooleldi kõrgenud, pooleldi karamellimaitselised brownied (kuigi need läksid vist kaubaks?) ning neid müüdi teisel korrusel hipimajanduse põhitavade järgi, nii et suu oli võimalik magusaks saada ka Anettele pai teges, nii palju kui mina kuulnud olen.

 


Neljapäev, 14. jaanuar - Disko pole oluline, punk on põhiline?

Minu jaoks ilmselgelt kõige meeldivam stiilinädala päevadest - need, kellel viitsmist, tahtmist ja juuksed oli, olid peast värvilised. Teemas olid nahktagid, needid, tanksaapad ja ketsid. Vähemalt kolmes klassis, mida sel päeval külastasin, oli üpris vänge ühekordsete juuksespreide hais. Mõned olid teemaks valinud hoopis disko (Patrick oli muidugi kõige ehedam stiilinäide just õhtul toimunud disko jaoks), kuid tore oli näha, et erinevad liigid omavahel hästi läbi saavad.
Et 14. veebruar on ka sõbrapäev, (kuigi enamik eelistab vist neljapäeva, võus savez que vous préférez) sai valentinile-valentinale saata kas anonüümseid või mitte nii anonüümseid sõnumeid. 
Mängis 70-80date diskomuusika, teisel korrusel müüdi kartulisalatit ning ühe vahetunni ajal tulid kõik vähegi viitsijad-teadjad klassidest välja, et Lütseumi oma väikesest Balti ketist osa saada.

Õhtul toimus ka disko ja see oli ausalt öelda parim koolipidu, millel siiani käinud olen - mis sest, et ma veel eriti kaua TPLi suures majas haridust saanud pole. Olemas oli baar, kus soovijatele mõistliku hinna eest kokteile segati, muusika oli suurepärane ja inimesed tõesti tantsisid. Pidu kestis umbes kella 19.00st 22-ni, vahepeal jõuti mängida erinevaid mänge (sealhulgas limbot), jagada auhindu, mängida mitmeid-mitmeid soovilugusid ning eelkõige, tantsida!

Reede, 15. veebruar - Publiku lemmik ehk unine hommik/PJ

Pidžaamad olid ilmselt suurema osa lemmikud - mis mõnu tulla kooli sama mugavate riietega kui need, milles magad. (Mina isiklikult selles suuremat õnne ei leia, kui tänu samade riiete selgajätmisele tunned sa end sama uniselt kui ärgates, aga patja tunnis kaasas kanda paha just pole.) Samuti oli rõõmus päev kõigil Nutella-nautlejatel, sest just sellega saiu vahetundides müüdi. Esimesel vahetunnil võttis suur grupp inimesi osa ka hommikuvõimlemisest, mis teisel korrusel aset leidis - ehk äratas see vähemalt mõne meist unest üles, sest kurbusega pean tõdema, et mina selle toimumisest ei teadnud ja seega ka ei jõudnud sinna.

Ma loodan südamest, et kõigil oli tore ja lõbus nädal, järgmisel aastal jälle!
Samuti suurimad tänud kõigile suurepärastele korraldajatele viitsimise ning tahte eest.

Rohkem pilte huvitujatele siin ja siin!

-Liina

pühapäev, 10. veebruar 2013

Stiilinädal // Teisipäev kui II maailmasõda ja edasine

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõppemiseni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.
____________________________________________________


Käes on nõuannete viimane päev, sest juba umbes-täpselt 12 tunni pärast saab Stiilinädal alguse! Seega - teisipäev ehk II maailmasõja ajal ja pärast (postitus saab lihtsamaks lugemiseks olema üsna lühike, kuid ajalooliselt huvitavat tausta saavad kõik huvitundjad lugeda siit):

Muidugi meenuvad seda ajaloolist sündmust mainides esimesena ikoonilised natside ja fašistide vormid – punased lindid käsivarte ümber, valged triiksärgid ja lipsud, teenetemärgid vormiriietusel, nokaga mütsid, valged kindad. ,,Kas on siis võimalik kuidagi teistmoodi riietuda?’’ küsivad mõned. Vastus on jah, käsitleda võiks nii mõndagi. II maailmasõja ajal võeti esimesena kasutusele tehiskiust kangad, eelkõige kunstsiid, viskoos ja sünteetiline nailon. Üha enam õmmeldi riietele lukke. Suure depressiooni mõjul hakati konservatiivsemalt riietuma.

Mehed:

Meeste laiade äärtega pükse kitsendati, peakattena kasutati viltkaabusid, jakkide all kanti triiksärke, laiadel lipsudel ja kaelasidemetel olid silmapaistvad geomeetrilised kujundid.
Enamasti riietuti sõjaväevormidesse.


Naised:

Naiste moemaailmas muutusid seelikud pikemaks, 20ndatel muudetud vöökoht liikus tagasi oma tavapositsioonile naiseliku stiili säilitamiseks, seelikutega kanti lihtsaid pluuse. Pikad kindad saavutasid populaarsuse niisamuti kui peakatted. Erksad värvid kadusid, need asendati musta, beeži, valge, pruuni või halliga. Sõjaväes tegutsevatel naisterahvastel olid seljas pruunikad-rohekad püksid ja kombinesoonid. Ajakirjad sisaldasid õpetusi meesteriiete kohandamiseks naiste omadeks, sest mehed kandsid vormi ja tavariideid ei kasutanud.
Sõjaväeriietest mõjutatuna kanti nn Eisenhoweri jakke vöödega.


Esmaspäev: 20ndate ja 30ndate idülliline Eesti Wabariik
Teisipäev: II maailmasõja ajal ja järel
Kolmapäev: Hipid ja kuldsed 60ndad
Neljapäev: Disko pole oluline, punk on põhiline?
Reede: Publiku lemmik- unine hommik pidžaama ja sussidega

 

Ürituse event ka siin: http://www.facebook.com/events/121443451367471/?fref=ts 

Kena Stiilinädalat teile kõigile, võtke viimast!

Liina
 



reede, 8. veebruar 2013

Stiilinädal // Kolmapäevased kuuekümnendad idas ja läänes

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõppemiseni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.
____________________________________________________


Tänased soovitused on kuuekümnedatest: ajast, mil ühiskonnas toimusid mitmed murrangud, mil maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond, sõnavabadus ning võrdõigsus. 

Moekultuur idas:

Nõukogude Liit oli reklaamideta ühiskond, kus tarbitavad esemed ei pidanud tarbijale meeldima, vaid oma eesmärki täitma. Tekkinud oli tarbimisühiskond. Tarbeesemed olid üldiselt soojad ja tugevad, kuid kellegi pilku nad ilmselt ei proovinudki püüda. 50datel-60datel said populaarseks kleidid, millel oli kahar volditud seelikuosa. Nende juures kanti alati ka valgeid kindaid. Kuulsamad olid ka lillemustrid: lillemustrilised sitsilised kleidid ja kõik muu sarnane. Üheks suureks murranguks oli pükste kandmine naitse puhul, sest varem oli sobilik neid kanda vaid töö tegemisel või sportide harrastamisel. Kuuekümnendate lõpus olid in näiteks pükskostüümid
Nõukogude Liidus olid noorte jaoks tähtsad ka läänest tulnud subkultuurid -  biitnikud, rokkarid, lõngused. Paksu tallaga Bata-kingad, kitsad püksid, avarad pintsakud, eredavärvilised lipsud, triibulised sallid olid kõik selle aja noorte moe tunnusmärgid. 

Lühidalt: lillemustrid, valged kleidid, pükskostüümid, kitsad püksid, avarad pintsakud, värvilised sallid ja värvilised lipsud; ei midagi liialt edevat
 
Moekultuur läänes: 
 
Moekultuur läänes jagunes (eriti naiste puhul) järskult kaheks suunaks:  üks neist oli kümnendi esimesel poolel välja kujunenud naiselik elegantne,
kõhnafiguurilisi modelle ja minikleiti (!)  esindav stiil,  teine hoopis hiljem tekkinud
pingevaba, kuid samas mässumeelne hipide stiil. 

Levis ka mitmeid erinevaid (ülal mainitud) subkultuure - levinumad neist rokkarid ja biitnikud. 
Biitnikute stiil oli lohakas ja räpane, kuid siiski boheemlaslikult šikk. Mõned biitnike riietuse tunnusmärgid on baretid, mustad päikeseprillid, kõrge kaelusega mustad sviitrid ja kitsad püksid või pintsakud, sallid ning kentsakad peakatted. 

Varasemate aastate mood oli ennast ilmutanud nn pillbox hat'ide, lihtsakujuliste kleitide ning lühikeste, pastelsetes toonides jakkide näol. Varsti tutvustati ühiskonnale aga miniseelikut. Sellest sai ka kuuekümnendate moe oluline mõjutada, seat pea iga neiu Lääne ühiskonnast kandis seda. 
Särgilikult lihtsa tegumoega kleite kaunistasid sageli kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud vöö. Sportlik pandlaga või rõngaskinnisega vöö oli üldse praeguse moe üheks lemmikdetailiks. Mustrilistest kangastest olid oma positsiooni kindlustanud mitmesugused triibulised ja ruudulised riided.

Meeste moes nii suuri murranguid ei toimunud, kuigi hakati kandma erksamaid värve, mida siiamaani olid kandnud ainult naised. Siiski jäi stiil elegantseks, korralikuks ja poleerituks. Suur meeste moe mõjutaja oli briti rokkbänd The Beatles.

Muutused toimusid ka soengustiilis. Lisaks sellele, et oluliseks peeti juuste puhtust ja
hoolitsetust, hakkas kuuekümnendate keskpaigas populaarsust võitma lühike, üpris lihtne, võimalikult juukse loomulikku langemist järgiv soeng. Päevaks kammiti juuksed peaaegu sirgeks, otsad vaid üles- või allapoole koolutatud.


Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist. Valik oli lõputu – alates pigimustast laineriga töödeldud silmakoopast kuni suurte nukusilmadeni ning hele-helepruunist huulepulgast aprikoosiroosade 
varjunditeni. Tagasi tuli ka põsepuna ja moodi leidis tee ripsmetušš.

Lühidalt:  minikleit- või seelik, lihtsa lõikega kleitidel sportlik pandlaga vöö, kontrastsed kandid, triibulised ja ruudulised riided, elegantsus, riided said värvi juurde, juuksed enam-vähem sirged, suured värvitud silmad, kunstripsmed ja põsepuna, 

Kuuekümnendate teisel poolel tekkis läänes noorte hulgas uus protestiliikumine, kelle loosung oli "Make love, not war". Hipide moe põhitunnused olid kulunud alt laienevad püksid, mitmevärvilised lohvakad pluusid, kirjud peapaelad ja punutud või lokkis sorgus juuksed ning sandaalid – kõike seda kandsid nii mehed kui ka naised, soolisi erinevusi riietuses polnud. Vahel eelistati ka liikuda paljajalu. Kortsus kitsenahast vestid ja värvilised tuunikad, mis katsid polüestrist pükse, olid samuti populaarsed. 
Lühidalt: lokkis sorgus juuksed, kirjud riided: lohvakad pluusid, alt laieneva säärega püksid, peapaelad; sandaalid, rahumärgid, moto "Make love, not war", nahast vestid, kortsus tuunikad

 Teised stiilinädala teemad siin:

Esmaspäev: 20ndate ja 30ndate idülliline Eesti Wabariik
Teisipäev: II maailmasõja ajal ja järel
Kolmapäev: Hipid ja kuldsed 60ndad
Neljapäev: Disko pole oluline, punk on põhiline?
Reede: Publiku lemmik- unine hommik pidžaama ja sussidega

 

Neile, kes sooviksid tutvuda teemaga lähemalt! siit
Ürituse event ka siin: http://www.facebook.com/events/121443451367471/?fref=ts 
Nauditavat nädalavahetust kõigile, ning viimast aega riideid otsida! 

-Liina  

neljapäev, 7. veebruar 2013

Stiilinädal // Neljapäevane "Disko pole oluline, punk on põhiline?"

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõppemiseni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.
____________________________________________________
Esmalt vabandan, et teieni ei jõua täna postitus II maailmasõja ajast (ehk teisipäevane teema, millest oleks postitus loogilises järjekorras ilmunud), vaid hoopis 70datest-80datest: teemaks "Disko pole oluline, punk on põhiline?". Samas - teema lõppu kirjutatud küsimärk tähendab seda, et igal ühel on võimalus otsustada - kas punk on ikka põhiline? Seega sõltub riietetuse valik suuremalt jaolt enda maitsest.

Disko:

Seitsmekümnendatel sai alguse nii-nimetatud diskoajastu: moodi läksid sädelevad rõivad, tupeeritud soengud ja tantsumuusika. Diskomuusika mõjutas moodi tugeval määral. Kandma hakati alt laienevaid rõivaid, väga lühikesi pükse ja isegi trikoosid, platvormkingi ja pükskostüüme või bokseršortse koos kõrgete kontsadega.  In olid haaremipüksid ja leotardid, samuti tibatillukeste looridega Hollywoodi kübarad ja kõrgekaeluseliste pitspluuside ning madalate kingadega kantavad nahkpüksid.
1970. aastatel ilmusid tänavale velvetist, plastikust ja leopardimustrilised disainerteksased, mida kanti koos spordijalatsite või kauboisaabastega, ka ülestõstetud kraega nahkjakiga.Üks  selle aja (paljude silmis) koledamaid sünnitisi oli kihiline mood, kus kanti ''talupojaseelikut'' meremehejakiga, kuid lõpuks asendus ka see mood diskolikuma riietusega.

Eestis olid armastatuimad retuusid ja säärised, lillelised või muidu värvilised kangad. Trendikad olid just neoonsed toonid. Aksessuaaridena kanti suuri (tihti musti) kõrvarõngaid ning palju käevõrusid.
Ka kohev, pisut sasine soeng oli selle moestiili osa. 1970ndatel olid taas moes püsilokid ja keemilised spiraallokid. Populaarseks said lainetavad lahtised keemilised lokid, mis enamasti olid leekivpunased. Selle aja retropuhang tõi tagasi moemaailma ka lühikesed juuksed, vahvlilokid ning juuste triibutamise.
Ehk: sädelevad, värvilised (neoonsed), kirjud, lille-või loomamustritega riided, alt laienevad või väga lühikesed püksid, platvormkingad, looridega kübarad, rohked kirjud aksessuaarid, lühikesed või lokkis juuksed

Punk:

Kui disko oli vaid muusikastiil, siis punk oli, on ja jääb elustiiliks. Punkarite seast võis leida tõelisi anarhiste, kaugelt tundis tõelise rebeli ära aga tema välimusest - pealaele aetud hari või muudmoodi silmatorkav soeng, provotseerivad T-särkid, kobakad või vähemkobakad tanksaapad, ketid, neetidega nahkjakkide juurde käiv kehaosade augustamine ja haaknõelad olid need, mis imagole viimase lihvi andsid. Naiste meik oli must/tumedates toonides ning kaugelt silmatorkav.
Ehk: nahkjakid, needid, haaknõelad, tanksaapad, ketid, silmatorkav soeng, naistel tugev meik

Stiilinädal:
Esmaspäev: 20ndate ja 30ndate idülliline Eesti Wabariik
Teisipäev: II maailmasõja ajal ja järel
Kolmapäev: Hipid ja kuldsed 60ndad
Neljapäev: Disko pole oluline, punk on põhiline?
Reede: Publiku lemmik- unine hommik pidžaama ja sussidega

Kõigile huvilistele! https://docs.google.com/file/d/0B0hrc_YG5ASqUHZNSUtqZE9wRjA/edit?usp=sharing
Stiilinädala ürituse võite leida ka siit:  http://www.facebook.com/events/121443451367471/?fref=ts
Kena koolinädala lõppu kõigile!

kolmapäev, 6. veebruar 2013

Stiilinädal // Esmaspäev ehk Idülliline Eesti Vabariik

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõppemiseni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.

Soovitused ja info on pärit kaheksanda klassi õpilaste koostatud referaatidest, tänasele postitusele pani aluse Celina Zivel (8B). Aitäh talle! Ehk - Idülliline Eesti Vabariik (20ndad-30ndad):

Meestemood:
Meeste riietus oli sel ajal üpris tavaline - klassikaline, lihtne ja mehelik. Ühiskondlikule maitsele vastas ülikonna asemel pigem smoking, ka torukübar (silinder)  asendus aegamööda pehme viltkübaraga. Hukkamõistetav oli pea kiilaks ajada, edevamad mehed vajutasid enne kodunt lahkumist vaseliiniga lausa kerged lained juustesse.
Lühidalt: klassikaline, lihtne, mehelik: tumedad riided, smoking, viltkübarad


Naistemood:

Sel ajal oli naiste elu moto "elupõletamine". Üleüldine kurblik eneseväljendus asendas arusaamaga, et noorena tuleb elult võtta kõik, mis võtta annab. Trotsiti kõiki tavasid: meigiti end avalikult, suitsetati (viimane neist küll Lütseumi tavadega ei sobi). Uueks trendiks sai lühike soeng. Armastati kanda edevaid aksessuaare. Kõrvalejäetud korseti asendas vabalt langev särkkleit. Niisamuti hakkasid naised rohkem kandma meeste riideid - pükse, pintsakut, ülikonda. Moes olid sügavalt pähe surutud pottkübar, nööbitavad kingad ning alt laienevad kontsad.
Lühidalt: tugev meik, lühike soeng, pottkübarad, mehelik riietus, särkkleidid, nööbitavad või alt laieneva kontsaga kingad

Ja neile, kes veel ei ole kursis Stiilinädala teemadega, siis:

Esmaspäev: 20ndate ja 30ndate idülliline Eesti Wabariik
Teisipäev: II maailmasõja ajal ja järel
Kolmapäev: Hipid ja kuldsed 60ndad
Neljapäev: Disko pole oluline, punk on põhiline?
Reede: Publiku lemmik- unine hommik pidžaama ja sussidega




NB! Kõigile, kes teemaga lähedalt tutvuda tahaksid:
https://docs.google.com/file/d/0B0hrc_YG5ASqbHVUOENBazF2MVU/edit?usp=sharing

 Ürituse event ka siin: http://www.facebook.com/events/121443451367471/?fref=ts
Olge mõnusad ning toredat sorimist enda ja oma vanemate-vanavanemate riidekappides!


Liina Hints (VIIA)

pühapäev, 3. veebruar 2013

Tee ja sa suudad!*


        17. jaanuaril 2013 käis lütseumi delegatsioon koosseisus mina ehk Johanna Nisu (XII a) ja Iris Vilu (X b) külas Tondi Põhikoolil, mis tähistas piduliku kontsertaktusega oma 90. sünnipäeva. Kingituseks oli meil lütseumi šokolaaditahvel ning minu, Irise ja Anneli (X b) eelmisel päeval valmis kokatud igati uhke ja värviline küpsisetort.

            Kohale jõudes võttis meid vastu särasilmne huvijuht Maire Paluveer, kes meid saali juhatas ning meile hiljem ka koolimaja tutvustas. Aktusel peeti mitmeid kõnesid, alates koolidirektori Evi Kraaniga lõpetades Riigikogu liikme Igor Gräziniga, lauldi ja tantsiti, üles astusid ka kandle- ja löökpilliansambel. Meile avaldas muljet, et lavaaega ja –ruumi jätkus viimsele kui ühele õpilasele. Pisara tõi silma aga 4. klassi poiste ja tüdrukute etteaste Mait Agu tantsust „Eesti muld ja eesti süda“, mida ka mina tantsupeol tantsinud olen.

            Pärast aktust paluti külalised sinisesse saali, kus sai tutvuda kooli ajalooga, vaadata albumeid, vestelda teiste külaliste ja õpetajatega ning meie suureks üllatuseks maitsta meie enda tehtud küpsisekooki. Õige pea viis Maire meid väiksele tuurile koolimaja peal. Ta näitas meile käsitöötuba, pisikest, ent armast raamatukogu, eeskujulikult varustatud kunstiklassi (ka neil on oma keraamikaahi!) ning õpilaskodu ruume.
            Tagasitee möödus muljeid vahetades ja tulevikuplaane tehes, sest Tondi kooli huvijuht oli lootust avaldanud, et ehk sünnib meie ja nende kooli vahel sõprusside ning me võtame koos mõne ette huvitava projekti. Võin kindlasti nii enda kui Irise eest väita, et see käik oli väga inspireeriv ning ma olen väga tänulik oma emakeeleõpetajale Anneli Oidsalule, kes soovitas mul sinna minna ning seda reportaaži kirjutada.
Johanna Nisu, XII a
_______________

* „Tee ja sa suudad!“ on Tondi kooli moto.


Vabandame, et see uudis teieni märkisväärse hilinemisega jõudis, kuid sellegipoolest katsuge ära oodata ka täispikk reportaaž, mis ilmub meie kooli järgmises ajalehes, sest nii mõnigi huvitav fakt (nt, mis värvi oli Gräzini lips) jäi esialgu avaldamata.