Liina Hints (VII A) on inimene, kes vääriks Omaloomingu blogis eraldi kategooriat, sest vaatamata vanusele (kõigest 13-aastane) on tegu äärmiselt viljaka kirjaniku, luuletajaga. Isiklikult olen juba üpris massiivsetes kogustes kogustes tema kirjatükke lugenud ning noore autori loaga hakkan siin neid periooditi avalikustama. Olen veendunud, et tulevikus võib raamatupoelettidel näha mitmeid tema nime kandvaid köiteid!-Patrick
__________________________________________
Täna on taas luuletuste jagamise aeg!
Esimese luuletusega meenub, et Liinal tekkis väike kinnisidee kirjutada luuletusse naerva morsa hüüe. Ma ei uskunud, et see tal edukalt õnnestub, aga ... Otsustage ise, kas õnnestus! Teine on vähe mõtlikum teos.
Esimese luuletusega meenub, et Liinal tekkis väike kinnisidee kirjutada luuletusse naerva morsa hüüe. Ma ei uskunud, et see tal edukalt õnnestub, aga ... Otsustage ise, kas õnnestus! Teine on vähe mõtlikum teos.
***
Kas paneksid lume sadama?
Kas tooksid kaugelt liblikaist vaiba?
Kas armastusest teeksid
või vihast seda sa?
Kas tuled kaugelt
või veel kaugemalt
sosistad raugelt
või siniselt, laugemalt?
Kas maitseb sulle kastmega riis
või meeldivad punanahad
mis tegema ma peaksin siis
kui hoopis suppi tahad?
Mulle pilgu heitsid sa
ma jagasin kõrvakiilu
siis morsk, mu kallis
sul viskas hallitand leivaviilu
On puidki rohkem
ja muru ei mahuta
taevad on roosad
ja ühegi laiguta
sure või haiguta
Ma ei tea, mida öelda
on kadunud keel
vaid heletumedast metsavööst
unistab meel
Ja must on paber
ja sõnad on punased
tainas ülekerkind
ja juuksed on munased
Ma ei tea, mis teha
on ära söödud püüe
ja oleks juba lahkunud
sinu juures mind hoiab
vaid naerva morsa hüüe
***
See on vaid tühine mõte
mis mind miskipärast närib
kõigest tühine mõttelend
mis mind seegipärast häirib
See tekkis kord
kuid ära ta ei lähe
ja mõtet on terve hord
mis pole tegelikult sugugi vähe
Ja see mõte on mõttetu
nii sisutu ja tühi
ja miskit peale ma ei hakka
ei ära seda pühi
Sest ma sellega miskit ei tee
kuid ära ta ei lähe
mõttetu mõte, mõtle, häiriv on see
ja ikkagi jääb pähe
Sest ma ei oska midagi öelda
ja enam mõeldagi ei oska
see nii mõttetuna tundub
ja seepärast valmistab tuska
Sest mõttetu on mõte
kui mõtet ei ole
ja sel mõttel pole mõtet
null ja puudub, pole
Sest see venib ja venib
ja otsa ei saa
ja kasutuna näib see
ja sest ei suuda ärgata
Nii mõttetuna mõtlen mõtteid
mil üldse mõtet pole
kasutan neid niivõrd harilikke võtteid
ja nii vist edasigi mõtlen
ja see ei ole tore
