-Liina
____________________________________________________________________
Haridus & Vabadus
Milleks me õpime, kui me niigi millalgi sureme? Siis pole meie teadmistest enam kellelegi kasu. Vähemalt enamjaolt. Me võtame üldhariduse endaga hauda kaasa, põlvkondade kaupa. Milleks meil on seda vaja? Õnnelikumaks eluks? Tõtt-öelda võib väita, et rumalad inimesed elavad ju tegelikult palju rahulikumat elu, kui nad ei tea hädaohtudest, probleemidest ja muust. Või on lihtsam elada harituna, sest siis on aimu, kuidas seda kõike ennetada?
Mida rohkem tarkust, seda vähem vabadust. Seda rohkem tunned kellegi või millegi ees kohustust.
Pea kohal on vabadus ja jalge all ka. Ometigi on hinge sees tuhandeid ahelaid. Meie oma loodud seadused ja põhimõtted, mis segavad meil vabaks saamist. Igalühel küll erinevad seadused, kellel karmimad, kellel pehmemad; kellel neid rohkem, kellel vähem. Koostame kui väikse põhiseaduse omaenda hinge talitsemiseks, et mitte minna üle piiride. Teeme lepingu oma mõistuse ja hinge vahel. Ja igalühel on oma erinevad karistused seaduse ületanutele.
Aga miks me üldse neid põhimõtteid loome? Miks ei taha me vabad olla? Kas see on midagi instinktiivset, ehk lausa enesesäilitus ja -kaitse vorm? Me ei saaks vabadusega hakkama, või ei teaks, mida sellega üldse peale hakata?
Kas vabad inimesed on õnnelikud, või elavad nad pidevas seaduserikkumises?
Sa ütled, et oled vaba,
kuid tõde on see,
et keegi pole iial prii.
Inimesed nõuavad
ja ühiskond kinnitab
kooris.
Nad kirjutavad seadusi,
mida ise ei järgi,
kuid pressivad teistele peale.
Nad karistavad süüdlasi,
kuigi ise suurimad
patused ongi.
Ja kõik aina räägivad
vabadusest.
Ja kõik aina veenavad
iseend ja ühiskonda,
et nad on vabad.
Meil on elu
ja meil on hing.
Kas siis saame olla vabad?
Saame küll!
Saame küll.
Saame küll...
ei saa.
