1. aprillil toimus järjekordne gümnaasiumi kevadball. Toimunust ja muljetest kirjutab lähemalt Helena Juht (XI A).
Fotod: Lauren Grinberg, Anreas Rohesalu, Rauno Liivand
Sel aastal oli üritus inspireeritud filmist „Agent 007: Igavene homne“. Kaks tundi enne algust oli koolimaja täis sagimist: tehti viimaseid ettevalmistusi. Moekalt veidi hilinedes sisenesid abituriendid pärast kella 19.00 ja pidu alustati avavalsiga.
Saali laes rippusid mustad, punased ja kreemjad kangad. Nii koridoride kui ka aula seintel luurasid salapäraste agentide varjud ja kaardimastide kujutistega šabloonid. Õhtujuhid rääkisid lähemalt Agent 007-st ja ballitantsude ajaloost. Rumbade, tšatšade ja valsside vahel esinesid tantsijad ETAst ja akrobaat Endla Vaher, kelle trikid panid kogu saali imestusest ahhetama. Öö lähenedes muutus õhustik hubasemaks, rahvas elavnes. Ka uuesti kasutusele võetud tantsukaardisüsteem osutus edukaks. Pauside ajal sai koridorides kõike head ja paremat mekkida. Ka kokteilibaar tegutses. Perekonnavalss täitis kogu saali ja tõi kõigil osalenutel naeru näole.
Traditsiooniliselt valiti Balli kuningas ja kuninganna, kelleks krooniti Lisanna Tälli (XII A) ja Samuel Kanarbik (XII A). Küsimusele, mida nad soovivad öelda oma valijatele, vastasid nad järgmiselt:
Lisanna: „Tänan, väga armas teist! Olge positiivsed ja tehke asju, mis teid rõõmsaks teevad!”
Samuel: „Tänud kõigile, kes minu poolt hääletasid ning tänu kellele mind kuningaks krooniti. Olin ise väga üllatunud, kuid võtan krooni auga omaks ning loodan, et keegi tehtud valikut ei kahetse. Olge väärikad kogu elu!”
Õhtu lõpetasid ülemeelik kankaan ja omapärane popurrii Eesti vanadest eurolauludest.
Oma muljeid ballist jagas meiega Beatrice Metsaorg (XI A), kes oli üks korraldajatest ja õhtujuhtidest: „Ideed olid meil juba varem olemas. Kaalusime nii James Bondi kui ka tsirkuse teemat. Lõpuks valisimegi Bondi filmi „Igavene homne”, kuid tsirkuse elemente jätsime samuti sisse. Näiteks olid ju akrobaat Endla Vaheri numbrid ja tsirkusetelki sümboliseerivad lakke riputatud kangad EKDesignist. Korraldamine läks eriti intensiivseks kolmanda veerandi alguses. Õhtujuhtimine oli närvesööv, kuid nähes kohale tulnud rahvahulka, läks tuju heaks. Kokkuvõttes jäime balliga rahule. Väga meeldiv oli vaadata, kuidas õpilased muudkui tantsisid. Õpetajaid oleks võinud rohkem tantsule paluda, nad kindlasti tahtsid. Muidugi lipsas sisse apsakaid, kuid eks seda ikka juhtub. Loodetavasti jäid ka kõik kohaletulnud rahule.”
Mida siis arvasid ballikülalised?
„Väga hästi korraldatud.“
„Süda jäi seisma, kui akrobaat lae all oli ja kukkuma hakkas.“
„Bändil on päris muhedad laulud.“
„Omapärane ja uudne.“
„Saal on jumala lahe!“
„See ball on üks väike ja armas üritus. Kodune, kuid väljapeetud.“
„Dekoratsioonid ja valgustus loovad mõnusa õhkkonna.“
„Kui õues läks pimedaks, siis muutus oluliselt hubasemaks.“
„Hea söök, mõnus atmosfäär ja kaunistused.“
„Külalisesinejad on väga tasemel.”
„Värviskeem meeldib. Üleüldse hea teema.“
Ja muidugi kõige olulisem:
„Vrapid ei lagune.“
