Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta. Stiilinädala kolmapäeva teemaks on "Ceci n'est pas un jour de surréalisme", lihtsustatult öeldes "Sürreaalne päev".
_____________________________________________________
Kolmapäeval, 12. veebruaril haarab kooli enda rüppe
moonutatult unenäoline sürrealism, 20. sajandi kunsti- ja kirjandusvool ning
kultuuriliikumine.
 |
| Rene Magritte "See ei ole piip" |
Sürrealism kui kunsti- ja elustiil sai alguse 1920. aastate algul. Sürrealismi eesmärgiks oli (ning on) jäädvustada ebaloogilisi
stseene, luua selle aja kohta veidi kõhedaid taieseid ja moonutada
igapäevaesemeid, lastes aina laienevatel maalimistehnikatel enda eest rääkida.
Sürrealistidele oli väga tähtis üllatusmoment.
Sürrealistid jagunevad kahte põlvkonda: esimene
põlvkond on sündinud veel 19. sajandil (kirjanik-poeedid André Breton, Antonin Artaud
jpt), teine uue sajandi alguses (Salvador
Dali, Francis Bacon, René Magritte jm).
 |
| Rene Magritte "Inimese poeg" |
Sürrealistide liikumisele pani 1924. aastal aluse
prantsuse luuletaja ja kirjanik André Breton, koondades enda ümber Pariisi
sürrealistide koolkonna (sel ajal kuulus ta ise veel dadaistide hulka). Teda on nimetatud nii selle kunstivoolu
teoreetikuks kui isaks. Koos mitmete prantsuse kirjanike, luuletajate,
näitlejate ja teatrikunstnikega arendasid nad edasi seda šokeerivat
maalikunsti, mis tol ajal veidi kohatu näis. Suured muutused toimusid teatris,
filminduses ja fotograafias. Kirjandusteos "Sürrealismi
manifest" on vaid üks näide sellest proosa-ja värsihulgast, mis andis
omanäolise ilme kirjandusele.
 |
| Max Ernst "Sulawesi Elevant" |
Sürrealismi kuldaeg oli 30. aastatel, mil tegutses
uuem põlvkond. Liikumine oli kogunud jõudu ja populaarsust ning abstraktsionismi ja psühholoogia ühendamine
läks inimestele peale. Nad tundsid, et mõistavad asja aina enam ja enam.
Sel ajal muutus kõvasti ka inimeste filosoofia.
Sürrealiste mõjutasid Freudi teooriad, mille kohaselt lähtub looming
looja nägemustest, alateadvusest ja unenägudest. Sürrealism kui selline
põhineski vaataja ettekujutluse piiride laiendamises, aistingute, emotsioonide
ja nägemuste poole püüeldes.
 |
| Lisaks unenägude maalimisele armastas Dali väga ka ninasarviku motiivi. |
Kuldaja lõppedes ei vajunud sürrealism küll minevikku,
vaid lükkus veidike tagaplaanile. Kogukond elab edasi, olles saanud
inspiratsiooni teisest maailmasõjast, poliitika ja inimeste mõttemaailmade
muutustest.
Sürrealism riietuses peaks püüdlema sama eesmärgi poole, mille poole
püüdlesid kunstnikud. See peaks olema üllatav ja šokeeriv, hullumeelne ja
unenäoline. King peas, kolm jalga, sulavana näivad käed või selja külge
seotud tool - kõik on lubatud.
Võta esimene ese, mida näed ja kasuta seda oma
outfitis või ürita kajastada oma unenägusid. Saa inspiratsiooni luulest,
maalidest ja inimeste emotsioonidest. Värvid, illusioonid ning väärastunud
vormid on kõige keskmes.
Löö kaasa,
just sellel päeval saad riietuda nii, nagu alati unistanud oled!
Autorid: Liina Hints ja Heleri Rebane, VIII A klass
