Stiilinädala kolmapäev- CECI N'EST PAS UN JOUR DE SURRÉALISME

        Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala kolmapäeva teemaks on "Ceci n'est pas un jour de surréalisme", lihtsustatult öeldes "Sürreaalne päev".

_____________________________________________________

Kolmapäeval, 12. veebruaril haarab kooli enda rüppe moonutatult unenäoline sürrealism, 20. sajandi kunsti- ja kirjandusvool ning kultuuriliikumine.

Rene Magritte "See ei ole piip"

Sürrealism kui kunsti- ja elustiil sai alguse 1920. aastate algul. Sürrealismi eesmärgiks oli (ning on) jäädvustada ebaloogilisi stseene, luua selle aja kohta veidi kõhedaid taieseid ja moonutada igapäevaesemeid, lastes aina laienevatel maalimistehnikatel enda eest rääkida. Sürrealistidele oli väga tähtis üllatusmoment.

Sürrealistid jagunevad kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud veel 19. sajandil (kirjanik-poeedid André Breton, Antonin Artaud jpt), teine uue sajandi alguses (Salvador Dali, Francis Bacon, René Magritte jm).

Rene Magritte "Inimese poeg"

Sürrealistide liikumisele pani 1924. aastal aluse prantsuse luuletaja ja kirjanik André Breton, koondades enda ümber Pariisi sürrealistide koolkonna (sel ajal kuulus ta ise veel dadaistide hulka). Teda on nimetatud nii selle kunstivoolu teoreetikuks kui isaks. Koos mitmete prantsuse kirjanike, luuletajate, näitlejate ja teatrikunstnikega arendasid nad edasi seda šokeerivat maalikunsti, mis tol ajal veidi kohatu näis. Suured muutused toimusid teatris, filminduses ja fotograafias. Kirjandusteos "Sürrealismi manifest" on vaid üks näide sellest proosa-ja värsihulgast, mis andis omanäolise ilme kirjandusele. 

Max Ernst "Sulawesi Elevant"

Sürrealismi kuldaeg oli 30. aastatel, mil tegutses uuem põlvkond. Liikumine oli kogunud jõudu ja populaarsust ning abstraktsionismi ja psühholoogia ühendamine läks inimestele peale. Nad tundsid, et mõistavad asja aina enam ja enam.

Sel ajal muutus kõvasti ka inimeste filosoofia. Sürrealiste mõjutasid Freudi teooriad, mille kohaselt lähtub looming looja nägemustest, alateadvusest ja unenägudest. Sürrealism kui selline põhineski vaataja ettekujutluse piiride laiendamises, aistingute, emotsioonide ja nägemuste poole püüeldes.

Lisaks unenägude maalimisele armastas Dali väga ka ninasarviku motiivi.

Kuldaja lõppedes ei vajunud sürrealism küll minevikku, vaid lükkus veidike tagaplaanile. Kogukond elab edasi, olles saanud inspiratsiooni teisest maailmasõjast, poliitika ja inimeste mõttemaailmade muutustest.

Sürrealism riietuses peaks püüdlema sama eesmärgi poole, mille poole püüdlesid kunstnikud. See peaks olema üllatav ja šokeeriv, hullumeelne ja unenäoline. King peas, kolm jalga, sulavana näivad käed või selja külge seotud tool - kõik on lubatud. 

Võta esimene ese, mida näed ja kasuta seda oma outfitis või ürita kajastada oma unenägusid. Saa inspiratsiooni luulest, maalidest ja inimeste emotsioonidest. Värvid, illusioonid ning väärastunud vormid on kõige keskmes.  

Löö kaasa, just sellel päeval saad riietuda nii, nagu alati unistanud oled!

Autorid: Liina Hints ja Heleri Rebane, VIII A klass

Posted in: