Koolileht: Coup d'œil III
Ümarlaua
probleeme vahendavad Eleriin (X B) ja Ireene-Britt (X A).
46 poissi vs. 104 tüdrukut
[– – –] Miks on poistest puudus? Peamiseks ümarlaual mainitud
põhjuseks on koolist väljapoole imbuv hirmujutt lütseumist kui masinlike
tuupurite koolist, mis juba eos lämmatab initsiatiivi meie kooli katsetele
tulla, isegi kui huvi tegelikult oleks. Tüdrukutega on mõnevõrra lihtsam – kuna
nad on juba loomult avatumad ja korralikumad, tuleb linnalegendidest hoolimata
andekaid neiusid meie kooli igal aastal, väljakukkuvate poiste arvelt tekivad
aga naistevõimuga klassid. Nenditi, et poiste nappus muudab kooli argielu
üksluisemaks ning tundides võiks enam olla esindatud mehist vaatepunkti.
Niisiis on igal lütseumlasel võimalik selles vallas midagi ära teha: ei tohi
levitada õelat laimu palavalt armastatud kooli kohta! [– – –]
Koolileht: Coup d'œil IV
Mõned
küsimused-vastused Mari Kalma (XII A) poolt läbi viidud intervjuust õp Pikkeliga.
Kas
te olete alati soovinud õpetajaks saada ja kellena te olete varem töötanud?
Mitte
alati, elukutsega seonduvalt oli peas igasugu huvitavaid mõtteid …
Näiteks?
Meil
tehti kutsesobivustesti kaheksandas klassis ja ühe valikuna panin sinna „kaugsõiduautojuht“.
(Muheledes, mõeldes eelmisele lausele.) Seal oli kõiksugu paeluvaid ameteid veel, ent rohkem ma ei
mäleta. Aa, väiksena meeldisid mulle kohutavalt rongid! Tahtsin rongijuhiks
saada. Enne õpetajaks hakkamist ma praktiliselt töötanud polnudki. Väiksemaid
otsi tegin, nt ülikooli ajal olin mõnda aega poes turvamees, aga ei midagi rohkemat.
Olete
tuntud sellise õpetajana, kellel on õpilastega head suhted, selline muhe sell. Kuidas
see niimoodi on kujunenud? Kas see tuleb teile pigem kasuks ja või tekitab
probleeme?
See on kujunenud ikka noorusest
tulenevalt. Ma julgen ennast veel suhteliselt nooreks pidada. Teisipidi on
mulle semutsemist kõvasti ette heidetud, ei maksa vist väga palju küsida,
kustpoolt. Aga ma arvan, et see [vaba käitumine] on üks võti, kuidas teha tundi
elavamaks, et see poleks kuiv, igav ega tuim. Teen ennast pigem natuke lolliks
ja olen lõbus, kui et tund on rampigav. Kahjuks kipub koolis ikkagi olema
sedasi, et materjal võib olla nii huvitav kui tahes, aga kui inimesed on
väsinud, siis ükski selline võte ei aita. Ütleme tõesti, et kui õpetaja teeb
kas või natuke nilbeid nalju või midagi ootamatut, elavdab see natuke tundi ja
lastel on ehk lõbusam ja parem õppida.Pikemalt loe paberkandjalt!