Kell laupäeval, 22. aprillil kell 8.30 hommikul asusid uniste nägudega Leesikad teele lõunanaabrite pealinna
Riiga. Nimelt olid Leesikad kutsutud
esinema Riia Prantsuse Lütseumi prestiižse tantsuansambli Auseklitis 41.
sünnipäeva kontserdile. Kuna Kristiinal (ja poolel rühmal) oli veel tegemist
prantsuse külalistega, sõitsid meiega kaasa Leigarite tantsijad Piret ja Eve.
Seoses varasema tutvusega Märjamaa laagris olid osad läti
tantsijad väga vaimustunud tantsust "Oige ja vasemba" ja palusid, et
meie nendega seda koos laval esitaksime. Viimased proovid, et ise midagi laval
sassi ei ajaks, said tehtud Ikla piiripunkti kohviku ukse taga.
Sõit möödus küllaltki sündmustevaeselt ja jõudsimegi
päikselisse Riiga, kus meile pakuti lõunat lütseumi enda sööklas ning kus me
saime natuke puhata ja enda magamisasjad sisse seada lütseumi enda
spordisaalis. (!!!)
Kell 15.00 sõitsime VEF kultuurikeskusesse (sarnane
meie Salmele), kus kõikide kurvastuseks hakkas proov alles kell 17.00. Kell
19.00 hakkas kontsert pihta. Võib öelda, et vaatamata arusaamatustele,
valjuhäälsetele lätikeelsetele vaidlustele ja kingakaotamistele läbimängus,
läks kontsert siiski igati edukalt ja kõige tuimemgi tantsija nakatus riiakate
entusiasmi ja hea tujuga.
Kontserdi teist poolt, mis oli üles ehitatud
tantsulistest numbritest ehtpariislasliku armastusloona, said Leesikad nautida
rõdult, mitte enam lava tagant. Kõlasid needsamad prantsuse šansoonid, mis
kõikidele juba ammugi meelde on kulunud ning mõnegi jalg hakkas kaasa tatsuma
ja näiteks "Pariisi tänavapoissi" ümisema.
Kontserdi lõpuosas "Suure finaali" ajal
(õhupallid, raketid, värvilised paberid ja kõik-kõik, mis ühel peol peavad
olema) andsid Leesikad omalt poolt üle kingitusena eesti rahvatantsude kogumiku
"Viron Vakka" DVD ja noodiraamatu ning soovisid eeskujulikult
"Bonne anniversaire!"
Pärast arvukaid ja pikaks venivaid õnnitlusi kulmineerus
õhtu peoga, kus väidetavalt sünnipäevalapsed lustisid koiduni välja, kuid
surmväsinud Leesikatele lõpes pidu siiski südaöö paiku. Õnneks lõpuks pakuti ka
suupisteid, salatit ja kooki!
Öö
möödus, oleneb kuidas kellele, vähem või rohkem rahulikult ja suuremate
viperusteta. Vähemalt saatjad jäid rahule! Järgmisel hommikul saime koolimajast
jälle süüa ning siis oli kõikidel vaba aeg Riias kuni kella 13.30ni, mil buss
startis tagasi Tallinna poole.
Johanna Nisu XI A
