Eesti mees (ja/või naine) on tantsulõvi(d)!

See postitus puudutab põhiliselt gümnasiste, kuid sisaldab lohutavat infot ka tulevastele gümnasistidele, kes muretsevad algavate tantsutundide pärast.

Niisiis, 31.jaanuaril 2012 algasid uuesti tantsutunnid, mistõttu palusin kahel inimesel, kes esimest korda osalesid, paar sõna sellest üritusest rääkida. Edastan teile nende sõnad:

______________________________________

Hehee, mis nüüd lahti? Toimub ärev kihistamine ja elav jutustamine. Jah tõesti, üle pika aja algavad meil jälle tantsutunnid.

Oi, kui külm on saalis! Kogunetakse karjakaupa, siis on soojem. Algab tund.

Poisid ja tüdrukud jaotatakse saalis kahele poolele. Õpetajad hakkavad ees tantsima, meie peame järgi tegema. Tore on tõdeda, et aastatetagused pingutused on vilja kandnud ja rumba ruut ei tundugi ületamatu raskusena.

Korraga hakkab kogu see poistekari üle saali lähenema, et tantsupartnerit valida. Mõne neiu näos peegeldub kerge ehmatus, kogu  tütarlaste rivi taandub veidi. Pole aga põhjust karta, jääb vaid üle üllatuda, millal poistest sellised härrad saanud on.

Pärast suurema sagimise vaibumist algab esimene tants. Juba poole loo peal on kätes väsimus, ent tuju sellest ei lange. Pigem vastupidi. Mida aeg edasi, seda kiiremaks läheb tempo. Peagi lendavad tüdrukud hoogsa džaivi saatel mööda aulat. Temperatuur tõuseb.

Veel natuke jalakeerutamist ja korraga ongi tund läbi saanud. Täitsa palav on. Võib teinekordki tulla.

-Eva Rank (X B)

_______________________________________

   Tere, minu nimi on Emil. Ma ühinesin juhtumisi teisipäevase gümnaasiumi tantsukursusega, ja sain väga meeldiva üllatuse osaliseks. Nimelt äratas see tantsutund minus meeldivaid mälestusi "väikeses majas" Eve Oja käe all saadud õpetustest. Minu enda üllatuseks oli tüdrukuid rohkem kui poisse, seega partnerivalikuga probleeme ei tekkinud.

    Eriti jäi mulle meelde lõbus ja väga kraps tantsupaar Poolast, tänu kellele hakkas terve aulatäis noori tantsima. Nende kindel suhtumine muutis nii mõnegi suhtumist ja kohe oli seltskonnas tunda muutusi ja elevust.

  Minu isiklik elamus oli väga positiivne, kuigi ma eeldasin, et meie koolis leidub rohkem noormehi, kellele meeldib jalga keerutada. Ma äratan endas juba suuri ootusi järgneva teisipäevase tantsutunni suhtes ning loodan, et osalejaid saab rohkem olema.

-Emil Orub (IX B)

_______________________________________

Nagu näete, tegu on äärmiselt lõbusa üritusega ning kõik, kellel mingi hirm sellepärast on - vaevake mõtteid millegi kasulikumaga :)

-Patrick

Loe edasi...

Põrgulikult jäine komöödia

Mõtlesin, et saan täna õhtuks blogi kinni panna ja rahus "Isa Goriot"-d lugeda, kuid see ei saa ju võimalik olla, kui meedia levitab meie kooli kohta laimava tagamõttega tekste. Seega kirjutan väikese kaebeteksti ja üleskutse.


Igatahes leidsin Õhtulehest -

Olgu või 50 kraadi külma: Prantsuse Lütseumis külmapühi ei peeta!

Paratamatult tunnen vajadust midagi öelda. See artikkel üritab meie koolist ja direktorist musta pilti kujundada väites, et meil rikutakse seadust ning õpilasi koheldakse väga julmalt külmapühade keelamisega. Fakt on see, et kui tõesti keegi puudub ja vabanduseks toob külmapühad, siis isegi meie koolis ei saa ta põhjuseta puudumist selle eest - tegelikkuses on ikkagi lapsevanema otsustada, kas ta saadab lapse kooli või mitte.

Lisaks, miks vinguda selle külma üle? Jah, loomulikult kukub nina otsast ära õues ja külmakahjustuse saab ka, aga kodus passimine, mida see annab? Saab lihtsalt mõned lisatunnid magada ja siis tuimalt igavleda. Kokkuvõttes ei saagi midagi tarka tehtud ja koolis jääb niimoodi maha ka teistest. Muidugi ei saa eeldada, et keegi kuskilt Kiilist kohale hakkaks roomama üle kivide, kändude ja põldude (ometi ka seda tehakse). Ja neile, kes väidavad, et koolis on külm.. pange riidesse?

Vabandust, ma läksin võib-olla liiale. Ma ei pahanda kellegi peale, kuid Õhtuleht on end küll nahaalsuses ületanud. Seega sealsetele journalist'idele - koguge enne infot, kui laimama kukute, ja üleskutse seltsimeestele-naistele koolikaaslastele - käige koolis ja näidake taset!

-Patrick

Loe edasi...