Koolileht: Coup d'œil III ja IV

Koolileht: Coup d'œil III

Ümarlaua probleeme vahendavad Eleriin (X B) ja Ireene-Britt (X A).

46 poissi vs. 104 tüdrukut

 [– – –] Miks on poistest puudus? Peamiseks ümarlaual mainitud põhjuseks on koolist väljapoole imbuv hirmujutt lütseumist kui masinlike tuupurite koolist, mis juba eos lämmatab initsiatiivi meie kooli katsetele tulla, isegi kui huvi tegelikult oleks. Tüdrukutega on mõnevõrra lihtsam – kuna nad on juba loomult avatumad ja korralikumad, tuleb linnalegendidest hoolimata andekaid neiusid meie kooli igal aastal, väljakukkuvate poiste arvelt tekivad aga naistevõimuga klassid. Nenditi, et poiste nappus muudab kooli argielu üksluisemaks ning tundides võiks enam olla esindatud mehist vaatepunkti. Niisiis on igal lütseumlasel võimalik selles vallas midagi ära teha: ei tohi levitada õelat laimu palavalt armastatud kooli kohta! [– – –]

Koolileht: Coup d'œil IV

Mõned küsimused-vastused Mari Kalma (XII A) poolt läbi viidud intervjuust õp Pikkeliga.

Monsieur Pikkel

Kas te olete alati soovinud õpetajaks saada ja kellena te olete varem töötanud?

Mitte alati, elukutsega seonduvalt oli peas igasugu huvitavaid mõtteid …

Näiteks?

Meil tehti kutsesobivustesti kaheksandas klassis ja ühe valikuna panin sinna „kaugsõiduautojuht“. (Muheledes, mõeldes eelmisele lausele.) Seal oli kõiksugu paeluvaid ameteid veel, ent rohkem ma ei mäleta. Aa, väiksena meeldisid mulle kohutavalt rongid! Tahtsin rongijuhiks saada. Enne õpetajaks hakkamist ma praktiliselt töötanud polnudki. Väiksemaid otsi tegin, nt ülikooli ajal olin mõnda aega poes turvamees, aga ei midagi rohkemat.

Olete tuntud sellise õpetajana, kellel on õpilastega head suhted, selline muhe sell. Kuidas see niimoodi on kujunenud? Kas see tuleb teile pigem kasuks ja või tekitab probleeme?

See on kujunenud ikka noorusest tulenevalt. Ma julgen ennast veel suhteliselt nooreks pidada. Teisipidi on mulle semutsemist kõvasti ette heidetud, ei maksa vist väga palju küsida, kustpoolt. Aga ma arvan, et see [vaba käitumine] on üks võti, kuidas teha tundi elavamaks, et see poleks kuiv, igav ega tuim. Teen ennast pigem natuke lolliks ja olen lõbus, kui et tund on rampigav. Kahjuks kipub koolis ikkagi olema sedasi, et materjal võib olla nii huvitav kui tahes, aga kui inimesed on väsinud, siis ükski selline võte ei aita. Ütleme tõesti, et kui õpetaja teeb kas või natuke nilbeid nalju või midagi ootamatut, elavdab see natuke tundi ja lastel on ehk lõbusam ja parem õppida.Pikemalt loe paberkandjalt!

Posted in: