kolmapäev, 16. jaanuar 2013

Nastja Belkov I

Olen Nastja Belkovi (10A) blogi jälginud-lugenud juba üsna kaua ning selle käigus avastanud mitmeid suurepäraseid mõttekäike. Tema on inimene, tänu kelle kirjutatud luuletustele olen ka mina sellele rajale sattunud! Loodetavasti saab tema loomingut veel teinegi kord Omaloomingus näha, tänasel päeval on see siin minu palvel, sisaldades nii proosat kui värssi. Suur tänu talle, ja nautige!
 -Liina

____________________________________________________________________

Haridus & Vabadus

Milleks me õpime, kui me niigi millalgi sureme? Siis pole meie teadmistest enam kellelegi kasu. Vähemalt enamjaolt. Me võtame üldhariduse endaga hauda kaasa, põlvkondade kaupa. Milleks meil on seda vaja? Õnnelikumaks eluks? Tõtt-öelda võib väita, et rumalad inimesed elavad ju tegelikult palju rahulikumat elu, kui nad ei tea hädaohtudest, probleemidest ja muust. Või on lihtsam elada harituna, sest siis on aimu, kuidas seda kõike ennetada?

Mida rohkem tarkust, seda vähem vabadust. Seda rohkem tunned kellegi või millegi ees kohustust.

Pea kohal on vabadus ja jalge all ka. Ometigi on hinge sees tuhandeid ahelaid. Meie oma loodud seadused ja põhimõtted, mis segavad meil vabaks saamist. Igalühel küll erinevad seadused, kellel karmimad, kellel pehmemad; kellel neid rohkem, kellel vähem. Koostame kui väikse põhiseaduse omaenda hinge talitsemiseks, et mitte minna üle piiride. Teeme lepingu oma mõistuse ja hinge vahel. Ja igalühel on oma erinevad karistused seaduse ületanutele.

Aga miks me üldse neid põhimõtteid loome? Miks ei taha me vabad olla? Kas see on midagi instinktiivset, ehk lausa enesesäilitus ja -kaitse vorm? Me ei saaks vabadusega hakkama, või ei teaks, mida sellega üldse peale hakata?

Kas vabad inimesed on õnnelikud, või elavad nad pidevas seaduserikkumises?

Sa ütled, et oled vaba,

kuid tõde on see,

et keegi pole iial prii.



Inimesed nõuavad

ja ühiskond kinnitab

kooris.



Nad kirjutavad seadusi,

mida ise ei järgi,

kuid pressivad teistele peale.

Nad karistavad süüdlasi,

kuigi ise suurimad

patused ongi.



Ja kõik aina räägivad

vabadusest.

Ja kõik aina veenavad

iseend ja ühiskonda,

et nad on vabad.



Meil on elu

ja meil on hing.

Kas siis saame olla vabad?



Saame küll!

Saame küll.

Saame küll...

ei saa.


0 kommentaari:

Postita kommentaar