Liina Hints 6

Liina Hints (VII A) on inimene, kes vääriks Omaloomingu blogis eraldi kategooriat, sest vaatamata vanusele (kõigest 13-aastane) on tegu äärmiselt viljaka kirjaniku, luuletajaga. Isiklikult olen juba üpris massiivsetes kogustes kogustes tema kirjatükke lugenud ning noore autori loaga hakkan siin neid periooditi avalikustama. Olen veendunud, et tulevikus võib raamatupoelettidel näha mitmeid tema nime kandvaid köiteid!

-Patrick

__________________________________________

Täna on taas luuletuste jagamise aeg!
Esimese luuletusega meenub, et Liinal tekkis väike kinnisidee kirjutada luuletusse naerva morsa hüüe. Ma ei uskunud, et see tal edukalt õnnestub, aga ... Otsustage ise, kas õnnestus! Teine on vähe mõtlikum teos.

***

Kas paneksid lume sadama?

Kas tooksid kaugelt liblikaist vaiba?

Kas armastusest teeksid

või vihast seda sa?

Kas tuled kaugelt

või veel kaugemalt

sosistad raugelt

või siniselt, laugemalt?

Kas maitseb sulle kastmega riis

või meeldivad punanahad

mis tegema ma peaksin siis

kui hoopis suppi tahad?

Mulle pilgu heitsid sa

ma jagasin kõrvakiilu

siis morsk, mu kallis

sul viskas hallitand leivaviilu

On puidki rohkem

ja muru ei mahuta

taevad on roosad

ja ühegi laiguta

sure või haiguta

Ma ei tea, mida öelda

on kadunud keel

vaid heletumedast metsavööst

unistab meel

Ja must on paber

ja sõnad on punased

tainas ülekerkind

ja juuksed on munased

Ma ei tea, mis teha

on ära söödud püüe

ja oleks juba lahkunud

sinu juures mind hoiab

vaid naerva morsa hüüe

***

See on vaid tühine mõte

mis mind miskipärast närib

kõigest tühine mõttelend

mis mind seegipärast häirib

See tekkis kord

kuid ära ta ei lähe

ja mõtet on terve hord

mis pole tegelikult sugugi vähe

Ja see mõte on mõttetu

nii sisutu ja tühi

ja miskit peale ma ei hakka

ei ära seda pühi

Sest ma sellega miskit ei tee

kuid ära ta ei lähe

mõttetu mõte, mõtle, häiriv on see

ja ikkagi jääb pähe

Sest ma ei oska midagi öelda

ja enam mõeldagi ei oska

see nii mõttetuna tundub

ja seepärast valmistab tuska

Sest mõttetu on mõte

kui mõtet ei ole

ja sel mõttel pole mõtet

null ja puudub, pole

Sest see venib ja venib

ja otsa ei saa

ja kasutuna näib see

ja sest ei suuda ärgata

Nii mõttetuna mõtlen mõtteid

mil üldse mõtet pole

kasutan neid niivõrd harilikke võtteid

ja nii vist edasigi mõtlen

ja see ei ole tore

Posted in: Omalooming