Stiilinädala esmaspäev- ANTIIK(S)KUL(P)TUURI ELUSTAMINE

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala esimese päeva ehk esmaspäeva, 10. veebruari stiiliks on "Antiik(s)kul(p)tuuri elustamine" ehk siis lihtsustatult öeldes Vana-Kreeka ajastu.
_________________________________________________________________

Vana-Kreeka skulptuurid kujutasid peamiselt jumalaid, sportlasi ja kõnemehi. Kujud raiuti marmorist või valati pronksist. Suurt rõhku pandi inimeste ja jumalate ilule, kehaproportsioonidele. Mehi kujutati enamasti alasti, naisi maaniulatuvais rõivais. Meeste iluideealiks oli hästi arenenud, treenitud keha, samas kui naiste ilu seostus suuremas osas riiete, ehete ja soenguga. Skulptuuri edasi arenedes püüti rõhutada liikumist, draamat ning muutusid kujude kehapoosid. Inimeste keha idealiseeriti, mõnikord ka tegelikke proportsioone muutes. Mõned kuulsamad Vana-Kreeka skulptuurid on Praxitelese “Hermes väikese Dionysosega”, Polykleitose “Odakandja”, Myroni “Kettaheitja”, Knidose Aphrodite.

Hermes väikese Dionysosega

Antiikolümpiamänge hakati pidama peajumal Zeusi auks. Esimesed mängud toimusid aastal 776 eKr. Antiikolümpiamängud olid suured pidustused, mille raames korraldati spordivõistlusi. Olümpiamängudel võisteldi alasti ja osalesid ainult mehed. Pole täpsemalt teada, millal see komme alguse sai, kuid 5. sajandil eKr oli see muutunud üldiseks tavaks. Räägitakse, et esimene Olümpiamängudel alasti võistelnu oli jooksu käigus kogemata oma riietuse kaotanud Orhippos. Mees võitis siiski jooksu ja olümpiapärja, pannes aluse uuele moele. Naised olümpiamängudel võistelda ei tohtinud, kuid neile korraldati Olümpias eraldi mängud, jumalanna Herale pühendatud heraiad. Võistlusaladest oli seal kavas vaid jooksudistants pikkusega 5/6 staadionist. Kui mehed võistlesid alasti, siis naised kandsid põlvini ulatuvat riietust ja võistlesid lahtiste juustega.

Vana-Kreeka meesteriietus

Kreeklaste riietus antiikajal oli üsna lihtne: korraga kanti enamasti vaid ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki. Kreeka naised ketrasid lambavillast peeneid lõngu ja valmistasid riiete jaoks linast kangast. Riiet värviti ja kaunistati erinevate tikanditega. Väga hinnaliseks peeti ka sissetoodud siidriiet. Kõige tavalisem oli alusrõivas ehk kitoon, mida kandsid nii naised kui mehed. Kitoon on põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese. Seda on üsna lihtne ise nelinurksest riidetükist valmistada. Külmema ilmaga tõmmati kitoonile üleriidena peale paksem üleriie – himation.

Vana-Kreeka naisteriietus

Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli võis näha pikajuukselisi ja habemega mehi. Jalas kanti sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu. Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid.


Autorid: Helen Rätsepp ja Liis-Beth Kruusimäe, VIII B klass

Posted in: