Tallinna Prantsuse Lütseum külas Riia Prantsuse Lütseumil

Kell laupäeval, 22. aprillil kell 8.30 hommikul asusid uniste nägudega Leesikad teele lõunanaabrite pealinna Riiga. Nimelt olid Leesikad kutsutud esinema Riia Prantsuse Lütseumi prestiižse tantsuansambli Auseklitis 41. sünnipäeva kontserdile. Kuna Kristiinal (ja poolel rühmal) oli veel tegemist prantsuse külalistega, sõitsid meiega kaasa Leigarite tantsijad Piret ja Eve.

 Seoses varasema tutvusega Märjamaa laagris olid osad läti tantsijad väga vaimustunud tantsust "Oige ja vasemba" ja palusid, et meie nendega seda koos laval esitaksime. Viimased proovid, et ise midagi laval sassi ei ajaks, said tehtud Ikla piiripunkti kohviku ukse taga.

 Sõit möödus küllaltki sündmustevaeselt ja jõudsimegi päikselisse Riiga, kus meile pakuti lõunat lütseumi enda sööklas ning kus me saime natuke puhata ja enda magamisasjad sisse seada lütseumi enda spordisaalis. (!!!)

Kell 15.00 sõitsime VEF kultuurikeskusesse (sarnane meie Salmele), kus kõikide kurvastuseks hakkas proov alles kell 17.00. Kell 19.00 hakkas kontsert pihta. Võib öelda, et vaatamata arusaamatustele, valjuhäälsetele lätikeelsetele vaidlustele ja kingakaotamistele läbimängus, läks kontsert siiski igati edukalt ja kõige tuimemgi tantsija nakatus riiakate entusiasmi ja hea tujuga.

Kontserdi teist poolt, mis oli üles ehitatud tantsulistest numbritest ehtpariislasliku armastusloona, said Leesikad nautida rõdult, mitte enam lava tagant. Kõlasid needsamad prantsuse šansoonid, mis kõikidele juba ammugi meelde on kulunud ning mõnegi jalg hakkas kaasa tatsuma ja näiteks "Pariisi tänavapoissi" ümisema.

 Kontserdi lõpuosas "Suure finaali" ajal (õhupallid, raketid, värvilised paberid ja kõik-kõik, mis ühel peol peavad olema) andsid Leesikad omalt poolt üle kingitusena eesti rahvatantsude kogumiku "Viron Vakka" DVD ja noodiraamatu ning soovisid eeskujulikult "Bonne anniversaire!"

Pärast arvukaid ja pikaks venivaid õnnitlusi kulmineerus õhtu peoga, kus väidetavalt sünnipäevalapsed lustisid koiduni välja, kuid surmväsinud Leesikatele lõpes pidu siiski südaöö paiku. Õnneks lõpuks pakuti ka suupisteid, salatit ja kooki! 

Öö möödus, oleneb kuidas kellele, vähem või rohkem rahulikult ja suuremate viperusteta. Vähemalt saatjad jäid rahule! Järgmisel hommikul saime koolimajast jälle süüa ning siis oli kõikidel vaba aeg Riias kuni kella 13.30ni, mil buss startis tagasi Tallinna poole. 

Johanna Nisu XI A

Loe edasi...

Prantsuse tantsijad Tallinnas

10.-22.aprillil külastas Eestit Bretagne’ tantsukooli Tamm Kreiz tantsurühm. Pärast esimest nädalat Kuressaares ja Tartus veetsid prantslased nädal aega Leesikate ja lütseumlaste seltskonnas. Koos osaleti tantsutundides nii Tamm Kreizi, Leesikate kui ka projekti kolmanda osapoole ETA õpetajate käe all. Noored prantslased elasid lütseumlaste peredes, mis andis lütseumlastele hea võimaluse prantsuse keelt praktiseerida, uute inimestega kohtuda ja igapäevarutiini veidi vaheldust tuua.

Ka mina võõrustasin nädala jooksul oma kodus üht prantsuse neiut. Astusin oma külalisega kontakti juba enne tema saabumist, sest elame ju internetiajastul ja Facebook võib kokku viia kogu maailma.  Kuigi me pikalt ei suhelnud, oli mulle juba enne tüdrukute Tallinnasse saabumist selge, et tulemas on meeldiv ja kogemusterohke nädal. Tüdrukud olid väga toredad ning mina leidsin enda külalisega üsna ruttu ühise keele. Esimestel tundidel tundusid prantsuse keele kõnelemise võimekuse piiriks olevat Jean de la Fontaine’i valmid ning inglise keel tuli väga tihti appi võtta.  Kuid arvestades fakti, et minu külalise inglise keel piirdus vaid viisakusfraasidega ning oma peres olen mina ainus prantsuse keelest arusaaja, kohanesin ruttu ning märkide keel tuli üha harvemini kasutusele võtta. Positiivseks üllatuseks oli see, et külaline ei kohkunud tagasi mitte ühegi eesti toidu ees ning sõi esimesel õhtul kolm taldrikutäit kartulisalatit. Igapäevaseks toidupooliseks kujunesid kohukesed, must leib ja hapukurk.  Käisime 85-kraadises saunas, mis vist bretoonidele väga ei meeldinud, sest sealt põgeneti üsna ruttu. Aga mis on Eesti ilma traditsioonilise saunata?

Tallinnas viibimise ajal külastasid tüdrukud Kadriorgu ja Piritat, käisid vanalinnas pikal ekskursioonil, kohtusid Prantsusmaa suursaadikuga ning tantsisid iga päev mitu tundi. Prantslased esinesid neljapäeval Lütseumis ning laupäeval Koolitantsu esimesel kontserdil. Publik võttis kauged külalised hästi vastu ning tundus, et ka neile endale meeldisid Eesti gruppide tantsud.

Koos veedetud 7 päeva said läbi liigagi ruttu ning pühapäeva varahommikul olime juba Tallinna Lennujaamas hüvasti jätmas. Nii prantslased kui eestlased valasid pisaraid ning jäid kallistades lootma, et saame kunagi üksteist taas näha. Liiguvad jutud, et Bretoonimaal toimub suviti üks rahvusvaheline folkloorifestival. Elame, näeme…

Liisa Maria Kuuskmaa IX A

Loe edasi...

Vaba Lava!

Nagu kuulutavad flaierid ja karjuvad plakatid, on taas tulemas Vaba Lava õhtu!

Oodatud on kõik luuletused, laulud, tantsud, maailma muutvad manifestid, näidendid ja muud etteasted, mis mahuvad 5 minuti ajalimiiti. Erilist rolli vanus ei oma, kuid eelkõige on oodatud 5.-11. klasside esinejad. Esinemise soovist anna teada Karen Konksule või Anette Mäletjärvele.

Esinemistesse pole keelatud kaasata ka kooliväliseid tuttavaid.

Et lisaks hoolikalt valitud, professionaalsele žüriile omab kaalu iga saalisviibija hääl, tasub ka etteaste puudumise korral kindlasti kohale tulla ja omadele kaasa elada. Saali paigutus on sellel aastal organiseeritud klasside kaupa, nii et soovitame varakult valmis mõelda, mida oma lauale tuua soovite.

Etteastete alla ja peale jagub ka erinevaid külalis- ning üllatusesinejaid ja pidu ei jää vaid esinemise ja vaatlemise raamesse, 22.30'ni saab end tantsides välja elada.

Vaba Lava õhtu toimub 11.mai, reede õhtul algusega 19.00 Lütseumi aulas.

Loe edasi...

Eesti-Prantsuse kultuuriõhtu

 Neljapäeva õhtul kella kuue paiku kogunesid suure maja aulasse nii prantsuse vahetusõpilased, nende majutajad, rahvatantsijad kui ka muud lütseumlased, et saada osa Eesti-Prantsuse kultuuriõhtust. Õhtut alustas prantslaste tutvustus nende tantsukoolist Tamm Kreizist ja Bretagnest üldiselt,  millele järgnes nende 20-minutiline modernse tantsu etteaste.

Jätkasid E.T.A. tantsijad oma suurepäraste numbritega:  

                                                    Ja siis oli kord meie oma Leesikate käes:

Peo jätkudes õpetasid prantslased publikule erinevaid bretooni rahvatantse, nälga ning janu oli võimalik kustutada erinevate bretooni ja eesti rahvustoitudega. 

Õhtu edenedes oli tantsukeerutajaid aina rohkem ja lõpetasime koosviibimise meditatiivse bretooni traditsioonilise viljapeksmistantsuga. Kokkuvõttes võib öelda, et õhtu oli äärmiselt huvitav ja lõbus ning kõik kohalviibijad näisid toimuvat ääretult nautivat. :)

Loe edasi...

Ball täies hiilguses

                                             Lütseumi kevadball 2012

2012.aasta balli fotoalbum on SIIN

    9. aprillil toimus traditsiooniline lütseumi kevadball. Ball algas kell seitse abiturientide sisenemisega saali, mil kõigil saalisviibijail oli võimalus visata pilk kaheteistkümnendikele, et hääl balli Gavroche’ile ja Mademoiselle de Paris’le poleks juhuslikult valitud. Esmakordselt valiti balli Gavroche ja Mademoiselle de Paris, kuna leiti, et ameerikaliku kuninga ja kuninganna valimise asemel võiks välja tulla millegi uue ja lütseumlikumaga. Õhtujuhtideks olid Merilin Jürjo (XI A) ja Priit Rannik (XI B). Sel aastal mängis muusikat meie ballil varem mitte esinenud rock'n'roll bänd nimega Lucky Jeans. Pärast lühikest ja südamlikku koolijuhi kõnet leidiski aset avavalss. Üllatusesinejaid oli sel aastal lausa kolm. Kõigepealt esinesid 31. lennu vilistlane Kristiina Reinfeldt oma partneri Matteo del Gaonega. Pärast kerget einet sensuaalse valgusega puhvetilauas võis näha ebatraditsioonilisi üllatusesinejaid -  tsirkuseartiste stuudiost Folie. Hiljem jätkus tants Lucky Jeansi, kuid ka Kätliin Soosalu (XI B) saatel. Esmakordselt tantsiti ballil poloneesi, Poola rahvatantsu, mis oli eriti populaarne 18. sajandil. Enne iga-aastast õhtu naela - kankaani - sai keha kinnitada tee, kohvi ja saiakestega magusalauas. Tund enne balli lõppu kuulutati välja Gavroche ja Mademoiselle de Paris, kelleks olid Teele Nõlvak ja Reimo Räni. Ball lõppes lõpuvalsiga mõned minutid pärast 23.

  Seoses artikli tegemisega, hakkas meid huvitama meie kooli balli ajalugu. Õpetaja Oidsalu oli vastutulelik ning kulutas  mõned minutid enda kallist aega vastamiseks. Esimene lütseumi ball toimus aastal 1996. Varem esines ballil lastevanemate orkester, samuti pakuti alkoholi, kuid umbes 10 aastat tagasi toimunud õnnetu juhtumi tõttu otsustati lõpetada alkoholi pakkumine. Tasuta märjuke meelitas kohale ka palju vilistlasi. Balli algusaastatel polnud koolil oma kroone, neid laenati Estonia teatrist ning paljud õpetajad laenutasid kleite Vene Draamateatrist. Üldjoontes pole aga ball palju muutunud.

Tänu majandusjuhataja Marikale oli meil ka võimalus veidi tuhlata balli pildiarhiivides. 

(kui kellelgi on kaebusi siinsete piltidega, andke teada ning eemaldame need alandlikult)

Õpetajad aastal 2003

Stiilinäiteid eelmise milleeniumi lõpust

Aeg, mil alkohol veel ballil kättesaadav oli

Härra direktor kankaani tantsijaga

Balli kuningas ja kuninganna aastal 2004

   Lisaks lühikokkuvõttele selle aasta ballist ja balli ajaloost, tegime intervjuusid mitme erineva ballil osalejaga, et saada üldpilt selle aasta kevade suursündmuse muljetest. Intervjueeritavateks olid abiturient Tristan Rebane (XII A), üheteistkümnendikust esmaosaleja Elsbeth Hanna Aarsalu (XI A), õppealajuhataja Anne Küüsmaa, õhtujuht Merilin Jürjo (XI A) ja Joonas Praks (IX B). Enda arvamuse kirjutas ka intervjueerija Mari Kalma (XI A).

 Küsisin ballil osalejatelt, kuidas neile meeldis ball, millised olid selle negatiivsed ja positiivsed küljed ning kuhu suunas võiks ball areneda. Üldjoontes jäid kõik intervjueeritavad balliga rahule, kuid midagi teistsugust, mõtlemapanevat või lausa humoorikat oli neist igaühel öelda. Nii näiteks mainis Tristan balli positiivsetest külgedest esimesena aulasse sisenemise paraadi, kuna tegi seda esimest korda. Pea kõik vastanuist mainisid ühetaolist muusikavalikut, mille järgi sai tantsida ainult fokstrotti, bändi meenutati aga hea sõnaga. Nii Merilin kui ka õpetaja Küüsmaa mainisid tango puudumist tänavuselt ballilt, mis on paljudele elus ainus võimalus seda Argentiina päritolu tantsu tantsida. Mitu vastanuist mainisid ka saali nurgas konutanud poisse, kes kohe kuidagi tansupõrandale ei kippunud. Kuna tegu on kord aastas toimuva üritusega ning lisaks sellele veel balliga, ei tohiks küll olla nii palju mittetantsivaid poisse, eriti kuna meessoost isikuid on alati ballil vähemuses. Suure plussina mainiti head sööki ning selle sobitamist ajakavaga ehk ei juhtunud sama, mis eelmisel aastal, mil bänd mängis samal ajal, mil enamik sõid ja saalis viibisid mõned üksikud peolised. Nii Merilin kui ka Joonas mainisid kolmanda korruse valgustust, ühe arvates oli see liiga erootiline ning tekitas ebamugavust, teisele aga see hubane valgus meeldis. Mulle isiklikult väga meeldis see valgustus, kuna see erines tavalistest koolivalgusest, oli hubane ning tekitas rahvamassis vaimustust. Hea mõte oli ka söögikordade jaotamine kahte vahetusse. Tsirkuseetendus jaotas inimesed arvamuse poolest kahte leeri- ühed, kes pidasid heas mõttes väga ebatraditsiooniliseks üllatuseks ning teised, kes leidsid, et see oli ebaõnnestunud valik. Igal juhul tekitasid tsirkuseartistid palju emotsioone ja vastakaid arvamusi.

  Järgmisteks aastateks on kaks soovitust: esiteks võiks leiduda rohkem infot balli kohta, eriti mis puudutab riietust ning teiseks võiks välja mõelda ballile kindla teema. Nimelt leidis näiteks üks vastanuist, et ball on iganenud formaadiga ja soovis modernsemat üritust, Merilin aga soovis, et ball oleks veelgi pidulikum, kuninglikum ja uhkem. Tema arvates võiks ball üritus, kuhu tullakse maani kleidiga, mitte poolpidulike riietega, millega oleks sobilik õhtul sõbrannadega välja minna. Olen Meriliniga suures osas nõus, kuid minu arvates ei pea ball muutuma ilmtingimata pidulikumaks, piisaks vaid kindlast teemast või suunitlusest, mis muudaks ballieelse kleidi valimise kaose väiksemaks. Lõpetuseks sobiks meie õppealajuhataja väike ja kena kokkuvõte ballist:

,, Tänavune ball erines mõnede varasemate aastate omast oma nooruslikkuse poolest. Mulle meeldisid kõik meie ballile tulnud gümnasistid, kes olid väga kaunid ja nendest õhkus tõelist rõõmu selle peo üle, kuhu nad olid tulnud. Meeldis see, et hästi palju tantsiti - kõik kes kohale tulnud olid, veetsid ikkagi suurema osa oma ajast tantsupõrandal. Vahva oli ka tantsusid saatnud bänd, ainult juhul kui nemad koostööd jätkavad, siis oleks mul see ettepanek, et ei tantsitaks ainult fokstrotti, vaid saaks ka tantsida valssi, nii aeglast kui viini valssi, ning et kindlasti oleks vähemalt üks, kui mitte mitu tangot. Tango tantsimine meie ballil on mõnele inimesele ainus võimalus elus seda imelist tantsu tantsida. Igal juhul loen ma seda balli väga õnnestunuks ja suur aitäh balli hingele, meie noorele huvijuhile Kristiinale.’’

Artikli koostasid Mari Kalma (XI A) ja Patrick Pihelgas (XI A).

Loe edasi...

Heal lütseumlasel on ikka mitu prantslast!

15.-22. aprillini vallutab nii mõnegi lütseumlase kodu sügisel välja reklaamitud Päris Prantslane. 14-18 aastase võõra tütarlapse võõrustamine oma kodus on kindlasti eksklusiivse ettevõtmine, kuid lohutuseks neile, kel seda võimalust ei ole: prantslased ei jää kodudesse peitu! Siinkohal veidi projekti tagamaadest ja eesolevatest sündmustest .

Tamm Kreiz on Bretagne maakonnas tegutsev kaasaegse tantsu stuudio, mille esmased sidemed Eestiga ulatuvad 2004. aastasse kui Pariisis toimusid erinevad pidustused Euroopa Liidu laienemise puhul ning Tamm Kreizi lapsed seal esinesid. Tänaseks päevaks on need tantsulapsed sirgunud 14-18 aastasteks noorteks daamideks ja kolme osapoole koostöös - Eesti Tantsuagentuur (ETA), Tallinna Prantsuse Lütseum ja Leesikad ning Tamm Kreizi tantsukool - võtnud ette reisi Eestisse.

Oma Eestituuri alustab Tamm Kreiz Saaremaast ja Tartust, aga 15. aprillil jõuavad nad Tallinnasse ja seavad end sisse lütseumlaste kodudes. Algselt oli plaanis ööbida Leesikate tantsijate juures, kuid asi laienes üleüldiselt lütseumlasteni. Tallinna nädala sisse mahub palju tantsu: eesti tantsuõpetajad annavad kaasaegse tantsu tunde prantslastele, prantsuse õpetajad ETA õpilastele ja Leesikatele. Kuna Leesikate põhitegevuseks on eesti rahvatants, saavad ka Tamm Kreizi tantsijad selles osas käe/jala valgeks. Tantsutunnid toimuvad ETA ja Lütseumi saalides ning on avatud ka mitteleesikatest lütseumlastele. Oma huvist andke teada Kristiinale!

19. aprillil kell 18.00 toimub koolis suur kultuurivahetusõhtu, mida Tamm Kreizi eestvedamisel tulevad külastama ka tegelased Prantsuse Instituudist. Programmis on Tamm Kreizi kaasaegse tantsu etendus (ca 20 min), Leesikate esinemised, ühistantsimised (eesti ja bretooni rahvatantsud), esindatud on rahvusköögid!  Kultuurivahetusõhtule on oodatud kõik lütseumlased, hiljemalt uue nädala alguses tuleb ürituse kohta kooli eraldi plakat. Muuseas, hetkel on käsil ka lobitöö ja läbirääkimised, et prantslased külastaksid mõnd prantsuse keele tundi ja annaksid exercice´ide ja luuletuste vahele võimaluse pidada spontaanset ja kohapeal sündivat dialoogi.

Et tegemist on ikkagi tantsutrupiga päädib nende viibimine Eestis 21. aprillil toimuva Koolitantsu finaalkontserdi külastusega. 22. aprilli varahommikul aga ei jäägi muud üle kui pisar silmis ja valge rätik pihus minna oma vastleitud sõpru Tallinna Lennujaama ära saatma…

Siin on blogi, mille Tamm Kreiz spetsiaalselt oma Eesti-projekti jaoks tegi: http://experimentationtamm.blogs.letelegramme.com/

Üleüldiste  projekti  ja Eestimaad (!)tutvustavate tekstide ning linkide  vahelt leiab ka Eestisse sõitvate tütarlaste nimed ja pildid, videod nende etendusest ja tööprotsessist, samuti video juhendajate detsembrikuisest  eelkülastusest, kus nad käisid ka lütseumis.

Põnevat uurimist ja hoidkem silmad-kõrvad ning eelkõige iseendid avatud, kui külalised lõpuks siia jõuavad.

Kristiina Kapper

Loe edasi...

Intervjuu kuuõpetaja Lippusega

Kes ei soovi lugeda kogu teksti, kuid huvitub intervjuust, siis töötlemata helisalvestis sellest on SIIN! (siiski soovitan lugeda ... võtke heli taustaks)

Intervjuu kuu õpetaja Karin Lippusega

31. märtsil kuulutati kooli blogis välja kuu õpetaja -  ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja  Karin Lippus. Niisiis otsustasime, et oleks sobilik teha meie oma über-õpetajaga, kellest on kujunenud juba omamoodi lütseumi sümbol, väike tutvustav intervjuu. Intervjuu viis läbi Mari Kalma (XI A).

•Kui kaua te olete õpetajana töötanud ning kas ainult ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana?

Pärast mõningast kalkuleerimist ning mõtisklemist vastab õpetaja Lippus nii:  Nüüdseks juba päris kaua, üle kümne aasta tuleb kindlasti kokku. Ainult ajaloo-ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ja ainult meie koolis. Tegelikult ma tulingi siia ning hakkasin õpetama siis, kui oma laps tuli Prantsuse Lütseumisse ning oli vaja ajalooõpetajat ... ja (muheledes) kuidagi jätkan siiamaani.

• Kas te soovisite alati õpetajaks saada? Kellena varem olete töötanud?

Ei, ma ei soovinud mitte kunagi  õpetajaks saada (niivõrd armastatud õpetaja kohta kuidagi ebaloomulikult tugevalt rõhutades), mul oli see valik absoluutselt välistatud. Varem töötasin Ajalooinstituudis teadurina, seal kaitsesin ka kraadi. Hiljem töötasin Rahvusraamatukogus raamatu ajaloo uurimisgrupis, kus ma olin mõnda aega ning siis juhtuski nii, et härra Leesi tegi ettepaneku, millest ei saanud keelduda, ning ma tulin poole kohaga kooli ning see see pool kohta hakkas minema aina suuremaks ja suuremaks.

•Mida Te arvate kuu õpetaja valimisest ning kui tähtis on see Teile?

Ma olen hirmus tänulik, see oli tõeline üllatus, kohe pani mõtlema, et mispärast siis mina ja ma mõtlesin välja, et see on sellepärast, et ma õpetan kõikides klassides. Neil õpetajatel, kes ainult mõnes klassis õpetavad, koguneb  tahes-tahtmata vähem fänne kui neil, kes õpetavad kõigis klassides.  Kuid tõesti, alati on väga hea meel, kui mingit tunnustust saab.

• Mis on teie arvates väga hea õpetaja tunnused?

(Pärast mõningast peamurdmist leiab õpetaja Lippus, et seda peaks õpilastelt endilt küsima, kuid peab väga tähtsaks oma aine valdamist).  Kui ma mõtlen oma kooliaja peale, et millistest õpetajatest ma lugu pidasin, siis ikka neist, kes olid oma aines vaieldamatult suveräänid.

 •Teada on, et ka teie endi lapsed käisid siin koolis. Kuidas neil praegu läheb, kes neist saanud on?

Kõige esimene, Madle, tema ongi see põhjus, miks ma ajalooõpetajaks tulin. Tema oli meie kooli täiesti esimeses klassis ning praegu on ta Uue Maailma Seltsi eestvedaja. Ka teine laps, Hedda, on lõpetanud lütseumi ning tema õpib Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas viiendal kursusel. Kolmas ning kõige väiksem, XXX lennu vilistlane Markus, õpib esimesel kursusel bioloogiat.

•Millal on teie sünnipäev?

Selle vastuse puhul jääb õpetaja väga salapäraseks ning napisõnaliseks:  ,,Talvel. " Pärast pikka pausi ja küsiv-paluvat pilku täpsustas õp. Lippus : ,,Päris jaanuari alguses.’’

Googeldades võis leida sellise toreda vaatepildi, mis külvab kindlasti veel rohkem salapära.

Õpetaja lisas hiljem siiski, et tänaseks on ta nõukaaja pensionär.

• Millised on Teie suhted Hella Hundiga?  (Taustainfost nii palju, et alati, kui on juttu vanalinnast, jõuab õpetaja Lippus välja Hella Hundi mainimiseni.)

Minul ei ole üldse suhteid Hella Hundiga, aga ma vajan selliseid orientiire, millest klass ja õpilased aru saavad. Mul on tunne, et teil on head suhted Hella Hundiga, sest kui ma ütlen Roseni maja, siis ei ole sellel mitte mingisugustki vastukaja, kuid kui ma ütlen, et see maja, mis on Hella Hundi vastas, siis kõik teavad, järgmine kord vaatavad. Nõuanne õpetajatele:  kasutage selliseid häid orientiire.

• Millega te vabal ajal tegelete, kui teil on üldse vaba aega? On Teil hobisid või harrastusi?

Ei, vaba aega ei ole. Küll käin koertega jalutamas, see on meeldiv tegevus. Ajalugu on mu hobi!

•Mis ülikoolis ja mida õppisite?

Õppisin Tartu Ülikoolis, mis oli ainus ülikool tol ajal, kus ajalugu õpetati. Need olid need ilusad nõukaajad, kus võeti aastas vastu ainult 30 ajalooõpilast.

•Lõpetuseks küsiksin, et kuidas te kõike teate ehk kuidas saab ühel inimesel olla selline teadmistepagas?

(Tagasihoidlikult) Ei teagi kõike, kuid ... (kiiresti teemat vahetades). Miks mulle väga meeldib õpetaja olla? Ma ütlen, ma ei tahtnud kunagi selleks saada, tundus, et see on viimane amet, mida õppida, kuid õpetajana saan järjest rohkem ja rohkem teada, saan aina targemaks. See on koguni omakasupüüdlikus, mul on tunne, et mina ise saan siin palju targemaks teid õpetades, sellepärast on ka tore teile jagada seda, mida teada saan.

Selleks kuuks on kuu õpetaja valimised läbi saanud, kuid loodetavasti leiab see sündmus palju vastukaja ning õpilased hakkavad rohkem väärtustama oma väärikaid pedagooge ning ka õpetajadki saavad õppida oma kaastöötajatelt. Seniks aga edu kõikidele lütseumlastele ning hoidke siis oma õpetajatel silm peal, et järgmine kord kindlasti õiglane valik teha. Suured tänud ka õpetaja Lippusele!

______________________________

See oli esimene katse leidmaks kuuõpetajat ja testimaks kogu süsteemi. Mina isiklikult olen rahul asjade käiguga ning usun, et kindlasti saame veel hääletada, iseasi on, millal see juhtuma hakkab.

-Patrick

Loe edasi...

Kesklinna kaunitar

Reedel, 30.märtsil, toimus Reaalis G5 koolide vaheline missivõistlus ehk Kesklinna Kaunitar 2012 (jaht viie kooli kõige ilusamale ja andekamale preilile). Vaatamata sellele, et samal ajal toimus meie koolis gümnaasiumi kevadball, esindasid meid siiski kaks imeilusat ja andekat tütarlast: Inga Tislar (IXB) ja Alissa Turunova (XB).

Ürituse algus lükkus veidi edasi, et missid saaksid piisavalt aega end valmis seada ja peagi algas I voor- enesetutvustus. Kaunitarid rääkisid lühidalt, kes nad on, kust tulevad ja millega tegelevad. Järgnes reklaamklipp, mis juhatas sisse II vooru: oodatud ja seksika burlesque’i. Eelkõige hinnati karakterisse sulandumist ja neidude oskust üheskoos tantsida, mis tuli lütseumi esindajatel imeliselt välja (kasuks tuli kindlasti mõlema pikaajaline tantsukarjäär).

 Taas suundusid neiud lava taha kostüüme vahetama ja samal ajal esines omapärane kabareeartist Erkki Otsman. Tema show kiskus küll veidi pikaks ja pakkus rohkem nalja reaalikatele,  tegu on siiski nende bioloogia ja prantsuse keele õpetajaga.

Algas III ja kahtlemata kõige põnevam - talendivoor. Inga, kooli üks parimaid lauljaid, esitas vaimustavalt Christina Aguilera -Oh Mother. Alissa mängis loo tšellol, saateks Steffi Pähn kitarril, mis oli üks publiku lemmikumaid esinemisi selles voorus ja ka aplaus oli võimas.

Seejärel esitas Ann Kristiin Entson oma Moelennukil publiku lemmikuks saanud kollektsiooni „John“.   

IV voorus küsiti missikandidaatidelt üks küsimus, ilmselt, et välja selgitada intelligentseim. Minu kurvastuseks ei soovinud keegi kandidaatidest misside seas levinud klišeed “world peace “

            Publiku lemmikuks ja teise printsessi tiitli omanikuks sai Lotta Hiie (TRK), esimeseks printsessiks tuli  Brigitte Susanne Hunt (21. kool) ja G5 missiks pärjati paljude üllatuseks Marie Anett Meier (TRK), kelle talendivoor ei tulnud just kõige paremini välja.

            Kahjuks ei toodud lütseumi seekord ühtegi tiitlit, kuid Inga ja Alissa olid sellegipoolest väga tublid ja kõik lütseumlased võivad nende üle uhked olla.

Anette Mäletjärv VIII A

Loe edasi...