Ball täies hiilguses

                                             Lütseumi kevadball 2012

2012.aasta balli fotoalbum on SIIN

    9. aprillil toimus traditsiooniline lütseumi kevadball. Ball algas kell seitse abiturientide sisenemisega saali, mil kõigil saalisviibijail oli võimalus visata pilk kaheteistkümnendikele, et hääl balli Gavroche’ile ja Mademoiselle de Paris’le poleks juhuslikult valitud. Esmakordselt valiti balli Gavroche ja Mademoiselle de Paris, kuna leiti, et ameerikaliku kuninga ja kuninganna valimise asemel võiks välja tulla millegi uue ja lütseumlikumaga. Õhtujuhtideks olid Merilin Jürjo (XI A) ja Priit Rannik (XI B). Sel aastal mängis muusikat meie ballil varem mitte esinenud rock'n'roll bänd nimega Lucky Jeans. Pärast lühikest ja südamlikku koolijuhi kõnet leidiski aset avavalss. Üllatusesinejaid oli sel aastal lausa kolm. Kõigepealt esinesid 31. lennu vilistlane Kristiina Reinfeldt oma partneri Matteo del Gaonega. Pärast kerget einet sensuaalse valgusega puhvetilauas võis näha ebatraditsioonilisi üllatusesinejaid -  tsirkuseartiste stuudiost Folie. Hiljem jätkus tants Lucky Jeansi, kuid ka Kätliin Soosalu (XI B) saatel. Esmakordselt tantsiti ballil poloneesi, Poola rahvatantsu, mis oli eriti populaarne 18. sajandil. Enne iga-aastast õhtu naela - kankaani - sai keha kinnitada tee, kohvi ja saiakestega magusalauas. Tund enne balli lõppu kuulutati välja Gavroche ja Mademoiselle de Paris, kelleks olid Teele Nõlvak ja Reimo Räni. Ball lõppes lõpuvalsiga mõned minutid pärast 23.

  Seoses artikli tegemisega, hakkas meid huvitama meie kooli balli ajalugu. Õpetaja Oidsalu oli vastutulelik ning kulutas  mõned minutid enda kallist aega vastamiseks. Esimene lütseumi ball toimus aastal 1996. Varem esines ballil lastevanemate orkester, samuti pakuti alkoholi, kuid umbes 10 aastat tagasi toimunud õnnetu juhtumi tõttu otsustati lõpetada alkoholi pakkumine. Tasuta märjuke meelitas kohale ka palju vilistlasi. Balli algusaastatel polnud koolil oma kroone, neid laenati Estonia teatrist ning paljud õpetajad laenutasid kleite Vene Draamateatrist. Üldjoontes pole aga ball palju muutunud.

Tänu majandusjuhataja Marikale oli meil ka võimalus veidi tuhlata balli pildiarhiivides. 

(kui kellelgi on kaebusi siinsete piltidega, andke teada ning eemaldame need alandlikult)

Õpetajad aastal 2003

Stiilinäiteid eelmise milleeniumi lõpust

Aeg, mil alkohol veel ballil kättesaadav oli

Härra direktor kankaani tantsijaga

Balli kuningas ja kuninganna aastal 2004

   Lisaks lühikokkuvõttele selle aasta ballist ja balli ajaloost, tegime intervjuusid mitme erineva ballil osalejaga, et saada üldpilt selle aasta kevade suursündmuse muljetest. Intervjueeritavateks olid abiturient Tristan Rebane (XII A), üheteistkümnendikust esmaosaleja Elsbeth Hanna Aarsalu (XI A), õppealajuhataja Anne Küüsmaa, õhtujuht Merilin Jürjo (XI A) ja Joonas Praks (IX B). Enda arvamuse kirjutas ka intervjueerija Mari Kalma (XI A).

 Küsisin ballil osalejatelt, kuidas neile meeldis ball, millised olid selle negatiivsed ja positiivsed küljed ning kuhu suunas võiks ball areneda. Üldjoontes jäid kõik intervjueeritavad balliga rahule, kuid midagi teistsugust, mõtlemapanevat või lausa humoorikat oli neist igaühel öelda. Nii näiteks mainis Tristan balli positiivsetest külgedest esimesena aulasse sisenemise paraadi, kuna tegi seda esimest korda. Pea kõik vastanuist mainisid ühetaolist muusikavalikut, mille järgi sai tantsida ainult fokstrotti, bändi meenutati aga hea sõnaga. Nii Merilin kui ka õpetaja Küüsmaa mainisid tango puudumist tänavuselt ballilt, mis on paljudele elus ainus võimalus seda Argentiina päritolu tantsu tantsida. Mitu vastanuist mainisid ka saali nurgas konutanud poisse, kes kohe kuidagi tansupõrandale ei kippunud. Kuna tegu on kord aastas toimuva üritusega ning lisaks sellele veel balliga, ei tohiks küll olla nii palju mittetantsivaid poisse, eriti kuna meessoost isikuid on alati ballil vähemuses. Suure plussina mainiti head sööki ning selle sobitamist ajakavaga ehk ei juhtunud sama, mis eelmisel aastal, mil bänd mängis samal ajal, mil enamik sõid ja saalis viibisid mõned üksikud peolised. Nii Merilin kui ka Joonas mainisid kolmanda korruse valgustust, ühe arvates oli see liiga erootiline ning tekitas ebamugavust, teisele aga see hubane valgus meeldis. Mulle isiklikult väga meeldis see valgustus, kuna see erines tavalistest koolivalgusest, oli hubane ning tekitas rahvamassis vaimustust. Hea mõte oli ka söögikordade jaotamine kahte vahetusse. Tsirkuseetendus jaotas inimesed arvamuse poolest kahte leeri- ühed, kes pidasid heas mõttes väga ebatraditsiooniliseks üllatuseks ning teised, kes leidsid, et see oli ebaõnnestunud valik. Igal juhul tekitasid tsirkuseartistid palju emotsioone ja vastakaid arvamusi.

  Järgmisteks aastateks on kaks soovitust: esiteks võiks leiduda rohkem infot balli kohta, eriti mis puudutab riietust ning teiseks võiks välja mõelda ballile kindla teema. Nimelt leidis näiteks üks vastanuist, et ball on iganenud formaadiga ja soovis modernsemat üritust, Merilin aga soovis, et ball oleks veelgi pidulikum, kuninglikum ja uhkem. Tema arvates võiks ball üritus, kuhu tullakse maani kleidiga, mitte poolpidulike riietega, millega oleks sobilik õhtul sõbrannadega välja minna. Olen Meriliniga suures osas nõus, kuid minu arvates ei pea ball muutuma ilmtingimata pidulikumaks, piisaks vaid kindlast teemast või suunitlusest, mis muudaks ballieelse kleidi valimise kaose väiksemaks. Lõpetuseks sobiks meie õppealajuhataja väike ja kena kokkuvõte ballist:

,, Tänavune ball erines mõnede varasemate aastate omast oma nooruslikkuse poolest. Mulle meeldisid kõik meie ballile tulnud gümnasistid, kes olid väga kaunid ja nendest õhkus tõelist rõõmu selle peo üle, kuhu nad olid tulnud. Meeldis see, et hästi palju tantsiti - kõik kes kohale tulnud olid, veetsid ikkagi suurema osa oma ajast tantsupõrandal. Vahva oli ka tantsusid saatnud bänd, ainult juhul kui nemad koostööd jätkavad, siis oleks mul see ettepanek, et ei tantsitaks ainult fokstrotti, vaid saaks ka tantsida valssi, nii aeglast kui viini valssi, ning et kindlasti oleks vähemalt üks, kui mitte mitu tangot. Tango tantsimine meie ballil on mõnele inimesele ainus võimalus elus seda imelist tantsu tantsida. Igal juhul loen ma seda balli väga õnnestunuks ja suur aitäh balli hingele, meie noorele huvijuhile Kristiinale.’’

Artikli koostasid Mari Kalma (XI A) ja Patrick Pihelgas (XI A).

Posted in: