Vaba lava 2014

Kell kolmveerand kuus eiratakse rangelt ukse taga oleva ärevil rahvasumma sissetungimiskatseid. „Omaks“ võetakse vaid viimaste dekoratsioonide toojad.  Saal on aga ürituse avamiseks valmis: laes ripuvad vinüülplaadid, seinal ilutsevad stencilid, ukse ees loovad meeleolu taimed ning publikut eraldab lavast helendav glowstickide piir. 

Veidi enne kella kuut avatakse uksed. Saali nurgas olev ühislaud täitub kaasaelajate toodud suupistetega. Pealtvaatajad leiavad endale koha ürituse nautimiseks:  mõned istuvad ürituse konservatiivset joont jälgides toolile, mõned kasutavad selleaastase ürituse boheemlaslikku eripära pleedi-padjaga maha istudes, mõned eelistavad aknalauda. Õhtujuhtide Elisa ja Carmeni sissejuhatus kuulutab ürituse avatuks ning esimesena esineb bänd Slam Dunk.

Õhtujuhid Elisa Sinisalu ja Carmen-Louise Suuroja

Peamiselt meie kooli suure maja lauljad, tantsijad ja pillimängijad leiavad vaheldust ka väikesest majast ja teistest koolidest tulnud esitejate näol. Mõnel ajalõigul valitseb publiku seas võluvalt vaikne meeleolu: Hedvig Haarde esitab endakirjutatud luuletuse, Victoria Helenurm esitab ballaadi. Vastukaalu avaldab saalis kajav naer 7B klassi poiste „Spordipäeva“ ajal. Üritusele lisab vürtsi õpetajate rahvatants. Pausi ajal juuakse teed ning süüakse suupisteid.

Esines ka hiljutist šokeerivat kadumisjuhtumit ignoreeriv Üllar Jörberg

Sagimist täis hääletusele järgneb Reaalkoolist tulnud külalisbändi esinemine. Publiku lemmikuks valitakse tänavu 12B klassi esitatud tantsunumber: rahulolevad (ja auhinnaks koogi saanud) võitjad esinevad teist korda ning panevad rõõmsa meeleoluga üritusele punkti.

Videod kõikidest esitustest võid leida: SIIT

-Alicia Jemets (VIII A)

Loe edasi...

Lütseumi legendid tegid ajalugu

Tänavuse õppeaasta Tallinna Prantsuse Lütseumi gümnaasiumi jalgpallimeeskonda (edaspidi: Lütseumi legende) saatis nii mõnelegi ootamatult edu. Lütseumi legende esindanud noormehed pärinesid kõikidest gümnaasiumi lendudest, mistõttu oleks paslik tõdeda, et tulevik näib helge. Meeskonnas oli lisaks jalgpalluritele ka teiste spordialade esindajaid, kuid nüüd kogu teekonnast lähemalt.

Kõik algas alagrupiga, kus legendid seisid silmitsi Nõmme Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumiga. Nii palavat sügisilma ei meenugi. Isegi kõige lühemate pükstega mängijal hakkas säärtel higi voolama. Esimene mäng kulges veidi närviliselt, nagu arvatud. Meeskonnast oli varasema vigastuse tõttu eemal Anti Karumaa, ta täitis esimesel mängupäeval treeneri ülesannet. Tähtsatel hetkedel tegi väravavaht Sander Reila (lendav legend) suuri tegusid ja mäng lõppes viigiga 0:0. Teises mängus mindi julgemalt peale ning ehk liigne tormakus oli põhjuseks, miks jäädi 0:1 kaotusseisu. Sellele vaatamata ei andnud legendid alla. Tõsi, Madis Suurojale (kiire legend) näidati kollast kaarti, kuid mees võitles vapralt lõpuni. Karl-Martin Karnö (ühejalgne legend) purustas oma parema jala sidemed, et hoida kaitse kindlana. Mait Uusmäe (väike verine legend) jäi kolme mehe vahele ja vigastas oma kätt. Verise legendi käe verejooks peatati taskuräti ja kleeplindiga (esmaabikohver oli koju ununenud). Seejuures oli suureks abiks meie endine koolikaaslane ja põhikooli jalgpallimeeskonna staar, kuid nüüd Ühisgümnaasiumi ridadesse kuuluv Rainer-Aaron Plaks. Randin Rande (kõige rohkem üks ühe vastu olukordi võitnud legend) ja Jan-Morten Mõistuse (tähtsate väravate löömise legend) koostööl sündis värav, mis saatis legendid kahe viigiga (0:0 ja 1:1) järgmisesse ringi.

Vahegrupis kohtusid legendid VHK ja Õismäe Gümnaasiumiga. Meeskonnaga liitusid Anti Karumaa (kaljukindel kaitselegend), Jan Kokla (kõige rohkem väravaid löönud legend) ning Oliver Püvi (valge peaga legend). Legendide hulgast pidi lahkuma ühejalgne legend, sest kipsiga ei saa ju mängida. Legendid hakkasid endas leidma kindlust ning nahkkera veeretati mängleva kergusega. Esimene mäng oli VHK’ga, kes oli eelmisel aastal suurepäraselt esinenud ning seega olid kõigi mängijad üdini keskendunud. Oli selge, et kergeid mänge enam tulla ei saa. Vägagi kindlalt mängujoonisest kinni pidanud meeskond suutis üle kavaldada VHK mängijad ning lõppskoor 1:0 tähendas seda, et poolfinaali saamiseks oli tarvis mängida Õismäe Gümnaasiumiga vähemalt viiki. Suurepärast mängu näidati ka teises mängus ning kuigi lubati endale värav lüüa, siis suudeti mäng enda kasuks pöörata ning võideti 2:1. Legendid näitasid imelist mängu ja Jan Kokla väravad saatsid meid kahe võiduga edasi poolfinaali.

Poolfinaali jõudmine oli legendide jaoks juba üsna suur saavutus. Siiani võitmatud olnud legendid loositi kokku Arte Gümnaasiumi ja 32. kooliga. Arte Gümnaasiumi mängu ootusärevus oli suur, sest on ju tegu siiski teadatuntud jalgpallikallakuga kooliga, kus võistkond on tulvil suurepäraseid mängijaid. Motiveeritud ja distsiplineeritud legendid astusid vapralt vastu Mustamäe hiidudele. Mängus Artega näitasid Samuel Kanarbik (kõige motiveeritum legend) ja Martin Uibolaid (väsimatu legend) koos kõikide teiste legendidega enneolematult kaunist mängu. Kaitses mängiti väga distsiplineeritult ning vägevate vastastega suudeti mängida kui võrdne võrdsega. Igal legendil kajas mõtetes lugu Taavetist ja Koljatist, sest sel mängul olid legendid Taavetid ja Arte mängijad Koljatid. Mäng kulges oodatult Arte pideva pressinguga, kuid legendide kaitse ei murdunud ning mäng oli täielikult kontrolli all. Õnnetuseks aga jäi ühel rünnakul märkamatuks üks Arte ründaja ning seda võimalust mees raisku ei lasknud. Mäng lõppes seisuga 0:1 ning seekord pidid Taavetid vastastele alla vanduma. Sellele vaatamata oli tegu Lütseumi legendide parima mängu ja vapraima võitlusega. Järgmiseks mänguks oli kõigile selge: finaali jõudmiseks tuleb võita. 32. keskkooli vastu mindigi suure pressingu ja innuga. Võideldi visalt, ent vastaste väravavõrk ei tahtnud kuidagi sahiseda. Suurepäraselt paistis kaitsetöös silma Richard Nõmm (noorim legend). Legendide mäng muutus tasapisi rabedaks ning lootus hakkas kustuma. Otsustav ja tähtis värav oli vaja lüüa ja sellega sai hakkama ei keegi muu kui Jan-Morten Mõistus, kes lõi täpse löögiga palli tagapostist sisse ja saatis Lütseumi legendid finaali. 1:0 võit ja ajalugu oligi tehtud.

Finaali pääsemine oli legendide jaoks juba väga suur saavutus. Meie kirju meeskond, mida olid tabanud vigastused, haigused ja muud hädad, oli jõudnud Tallinna kuue parema sekka. Turniiri vältel kehtis reegel, et kui turniiri mingis varsemas faasis oldi vastasega kohtunud, siis enam omavahel ei mängitud, vaid eelnevalt mängitud mängu tulemus võeti kaasa. Seetõttu ei mänginud legendid uuesti Artega, vaid võeti poolfinaalist kaasa 0:1 kaotus. Finaalis olid vastasteks GAG, Lilleküla Gümnaasium, Reaalkool ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. Esimesena mängiti Kadrioru Saksa Gümnaasiumiga. Saksa poisid näitasid visa mängu ning legendide ponnistustele vaatamata tuli vastu võtta napp 1:2 kaotus. Legendide ainsa värava eest hoolitses taas Jan Kokla. Puhata aga ei saanud, sest kohe pärast mängu ootas uus vastane – Reaalkool. Nimekate mängijatega Reaalkool tundus paberi peal justkui tugevam vastane olevat kui eelnev, kuid mäng kujunes tõeliseks thrilleriks ning ka seekord ei soosinud õnn legende. Taas üheväravaline 0:1 kaotus ning mindi vastu järgmistele vastastele.

Enne järgmiseid mänge säilis veel võimalus saada poodiumikohale ning legendid ootasid põnevusega uusi vastaseid. Lilleküla Gümnaasiumi vastu mindi mängima vaatamata eelnevatele kaotustele meeldivas meeleolus ning hea meeskonnatöö tulemusel võideti esimene poolaeg 1:0. Värava autoriks Randin Rande. Kõik justkui hakkas liikuma paremuse poole. Kahjuks oli aga jalgpallijumalal teised plaanid ning teisel poolajal lõi Lilleküla 4 vastuseta väravat – lõppskooriks 1:4. Legendid purustati armutu julmusega, kuid vigadest tuli õppida, mäng unustada ning minna vastu viimasele vastasele, kelleks oli GAG. Rampväsinud ja kaotustest räsitud legendid mängisid 5. koha peale ja tingimused olid lihtsad – 5. koha saamiseks tuli mäng võita, muud valikut ei olnud. Mängu esimesed minutid kulgesid üsna kindlalt ning suudeti tekitada ka ohtlikke olukordi vastaste värava all. Surve kandis vilja ning Randin Rande viis legendid 1:0 juhtima. Mäng kulges edasi kindla plaani järgi, kuid sellele vaatamata ei suudetud GAG’i ründajaid kuival hoida. Järgnes 3 väravat vastaste poolt, mis surus legendide motivatsiooni täiesti olematuks. Siiski suudeti leida veel jõudu ja lisada omalt poolt üks värav, kuid sellest ei piisanud ning turniir lõpetati väärika võitluse ja 2:3 kaotusega. Teise värava lõi Jan Kokla. Viimasele mängule lisas vürtsi ka seik, mil Karl-Johannes Kalma (enneolematu legend) oli piisavalt julge, et asuda Sander Reila asemel väravaraamide vahele, sest viimane oli õnnetult vigastada saanud.

Sellega olidki mängud läbi. Turniiri alguses 4 mängu võitmatuna püsinud legendid pidid vastu võtma mitu kaotust järjest. Väsimust oli tunda juba poolfinaalis, sest sinna jõudes oldi ennast juba niigi mitmekordselt ületanud. Kõigile raskustele vaatamata mängidi südilt, vapralt, ennastsalgavalt ning eelkõige väärikalt viimse sekundini.

Kooli esindada on au ning legendid andsid endast väljakul kõik, mis neil anda oli, et hoida oma kooli lipp kõrgel. Fenomenaalne meeskonnavaim ja üksteise abistamine olidki peamised faktorid, tänu millele suudeti saavutada Lütseumi läbi aegade parim tulemus gümnaasiumiastme koolidevahelistel jalgpallivõistlustel.

- Richard Nõmm (X B), Anti Karumaa (XII B)

(Mõned legendid on kahjuks pildilt puudu)

Loe edasi...

Kuidas matsid gümnaasiumisse pääsesid

Nädal enne kauaoodatud päeva ilmusid esimesed märgid ristimisest. Klassiseinu kaunistasid vahvad ülesvõtted talupoegadest. Levisid kuulujutud võimalikest jumalatest. Esimese nimekirja jumalad osutusid muidugi ebajumalateks ning peagi garderoobi seintele kleebitud rebaste piltidele kirjutati õigete saksade nimed. Paljud pidid vahetama Facebookis oma nime või profiilipilti vastavalt jumala tahtele. Mõnel on veel siiamaani nimeks Helmuth Ihameel või pärineb profiilipilt aastast 1806. Õppetöö kõrvalt harjutati usinalt rebasetantsu.

10. oktoobril kell 7.25 kogunesid matsideks riietunud rebased kooli staadionile. Kõik olid põnevil ja ootasid pikisilmi jumalate saabumist. Järsku oli kuskilt kõrgemalt kosta saksade kolonni kaunist Marseillaise’i, kadakasakslastest matsid laulsid kaasa. Seejärel A- ja B-klass rivistusid, valmis võistlema. Iga mats andis alandlikult oma saksale nõutud söögipoolise. Loeti ette matsidele kehtestatud reeglid, harjutati rivistumist mitmel eri moel. Enne rasket päeva põllul peab iga mats sooja tegema. Selleks oli ette valmistatud hommikuvõimlemine, kus nii mõnigi mats sai oma geniaalseid tantsuliigutusi näidata. Teiseks füüsist arendavaks võistluseks oli kotijooks. Mõni kukkus, aga mis see sügisene pori matsile ikka teeb.

Pärast koolimajja tulemist tehti väike välimusemuudatus. Siseruumides on õige mats ikka näost tahmane ja sassis juustega (unisex, kõik kandsid välja). Lisaks andsid saksad oma alamatele kõiksugu tööriistu, mahlapakkidest sõnnikuharkideni. Matsidel oli selja peal silt spetsiaalse rebasenime ning saksa kommentaarikesega. Koolimajas tohtis liikuda ainult mööda spetsiaalset matsirada, mis oli kitsas ja kohati puudulik (edasipääsemiseks tuli hüpata) nagu talupoja haridus. Iga vastutulevat saksa pidi nimepidi teretama. Vahetundidel võisteldi pudrunuia, õuna ja märja seebi edasi andmises, kartulite koorimises, gooti kirjas teksti ümberkirjutamises, laulmises. Või veedeti vahetund hoopis pihi- või piinakambris, kus vastati väga olulistele küsimustele või pandi strobo-valgusega ruumis puslet kokku. Mõned matsid said isegi lisaülesandeid: portree joonistamine härra Leesist, salli kudumine või sakste kaarikute pesemine. Osa õnnelikke matse esitas rahva ees oma saksa ülistavat loomingut. Maja peal hiilis must surm, mis ilmus alati ootamatult. Kaitseks surma eest heitis iga kuuldeväljas mats pikali ja ootas vaguralt haiguse möödumist. Söögivahetunnil pesi iga mats käsi, sõi ainult lusikaga ja luges söögipalvet.

Päeva lõpus kogunesid kõik koolimaja ette ning „purunematust“ lõngajupist kinni hoides ja lauldes „Pariisi tänavapoissi“ suunduti Vabaduse väljakule. Isegi sinna jõudis must surm järele, aga kohe kui haigus kadus, hakati tantsu vihtuma. Naerusuised matsid tantsisid innukalt polkat, kaerajaani, valssi, kusjuures peale iga tantsu pidi mats uue paarilise leidma. Siis algas orienteerumine. Klassid jagati väikesteks matsisalkadeks, kes said vihje otsitava objekti asukoha kohta. Kui objekt leiti, pidid matsid ka ühe ülesande täitma (nuputamine, sõna seletamine, sudoku parandamine), seejärel joosti väljateenitud plastämbriga tagasi. Kohale tuli jõuda enne paralleelklassi matse. Teine mäng oli klassikaline nänni müümisevõistlus (B-klass teenis umbkaudu 50 eurot, A-klassi tulu küündis lausa 80 euroni). Mõlemad mängud võitsid A-klassi matsid.

Õhtul, täpsemalt kell 19.00, kogunesid puhtaks pestud matsid aulasse. A-klass oli riietatud verekarva punasesse, B-klass rahulikku sinisesse. Peagi sisenesid jumalad, suursuguselt ja stiilselt nagu modellisaates. Näidati filmi rebaste päevast, mille võttis üles ja pani kokku Kristofer Turmen.

Õhtujuhid teatasid tasavägisest punktiseisust ning võitlus jätkus. Kavas olid erinevad võistlused: naisekandmine, patsipunumine, toolimäng ja kõndimine raamatut pea peal hoides. Toimus lõbusate küsimustega viktoriin (meeldetuletus: Eesti seksikaim mees on Erki Nool).

Mõlemad klassid esitasid oma ettevalmistatud tantsunumbrid Beyoncé laulule „Single Ladies“. Lava kuulus seekord A-klassile tänu õpetaja Tekko soolole, pilkupüüdvatele kostüümidele ja fantastilisele koreograafiale.

Esinemistele järgnes kõige oodatuim mäng – riidekett. Rebased võtsid seljast nii palju, kui võtta andis. Võidu nimel oldi kõigeks valmis. Pärast pidi riided muidugi võimalikult kiiresti selga saama, müstilisel kombel jäi riideid ülegi. Kokkuvõttes olid B-klassi rebased võimekamad paljakskoorijad ja riidessepanijad.

Enne võitjate väljakuulutamist tuli kõige olulisem ja tähendusrikkam moment rebaste jaoks. Ühele põlvele laskunud rebased andsid vande ning iga saks andis oma matsile isiklikult sõrmuse. Seejärel jõudis kätte kauaoodatud tõehetk – kes võidab rebasetiitli. Seis oli tasavägine. Kogu saal oli ärevil ja ootas. Rebasetiitli võitis B-klass vaid ühe punktiga.

Tundus, et kõik jäid ristimisega rahule, nii rebased kui ka jumalad. Värsked kümnendikud ja abituriendid said lähedasemaks. Võistlused ja eriti tantsu väljamõtlemine muutis mõlemaid klasse palju ühtsemaks. Ühenduses peitub tõepoolest jõud. Iga kümnendik avastas endas väikese matsi, iga abiturient leidis endas suure juhi. Rebasetiitli võitjaid saab olla üks, kuid oluline ei ole mitte teekonna lõpp, vaid ikka teekond ise. Suurepärane vastuvõtt gümnaasiumisse!

- Helena Juht (X A)

NB! Kogu pildigalerii ristimisepäevast on leitav sellelt lingilt: 

https://plus.google.com/photos/106186675860584899986/albums/6073471253071147777

Loe edasi...

Noored Euroopa metsades 2014

Käesoleval nädalal toimus Saksamaal Eberswaldes rahvusvaheline võistlus “Noored Euroopa metsades 2014”. Sel aastal oli võistluse korralduses kaks olulist muudatust. Esiteks moodustati esmakordselt rahvusvahelised tiimid (igas tiimis oli kolm erinevast Euroopa riigist pärit liiget, kokku 11 riiki ehk 11 tiimi) ning teiseks toimusid esmakordselt praktilised ülesanded metsas.

Eestit esindasid võitlusel Annaleena Vaher (X B), Mati Lepikson (X A) ja Airon Oravas (IX A), võistkonna juhendaja oli õpetaja Marje Väli. Annaleena uuteks tiimikaaslasteks said lätlane ja austerlane, Mati sattus ühte tiimi ungarlanna ja sakslannaga ning Airos võistles koos poolaka ja kreeklannaga.

Pääsu võistluse finaali kindlustasid nad endale kevadel, kui nende võistkond võitis Luua Metsanduskoolis toimunud Eesti finaali. Sellega kordasid Prantsuse Lütseumi õpilased oma aastatagust saavutust, Sama koosseisuga võistkond võitis Eesti finaali ja osales rahvusvahelises finaalis ka 2013. aastal.

Võistlus koosnes kolmest osast: metsateemalisest viktoriinist (20% võistluse kogupunktidest), praktilistest ülesannetest metsas (20% punktidest) ning posterettekandest (60% punktidest). Viktoriiniks valmistumiseks tuli läbi töötada umbes sajaleheküljeline ingliskeelne materjal erinevate Euroopa riikide metsade ja metsanduse kohta. Sellele toetudes viidi läbi 20st küsimusest koosnev viktoriin.

Järgnesid ülesanded metsas. Osalejad pidid määrama puid ning viima kokku nende oksad, viljad ja väljalõike tüvest, laduma aja peale riida puunottudest (ühest korrektsest riidast puudest laduma paari meetri kaugusele teise)ning saagima puunotist ühe kilogrammise tüki.

Olulisima osa võistlusest moodustas posterettekanne, mis valmistati kohapeal. Teemad loositi samuti kohapeal ning igal tiimil oli esitluse valmistamiseks aega kokku umbes 6 tundi (2 tundi ühel päeval, 4 teisel). Selleks käisid võistlejad Eberswalde ülikooli arvutiklassis. Poster tuli valmistada PowerPointis, hiljem printisid korraldajad selle A0 formaadis välja. Esitluseks oli aega kümme minutit. 

Esitluste põhjal said kõik võistlejad ja žüriiliikmed täita hindamislehed.

Võistlusülesannete vahelisel ajal toimus samuti paar ekskursiooni: osalejad käisid öösel, pimedas metsas ilma taskulampideta ning matkasid viis tundi Eberswalde ümbruse pöögimetsades. Hiljem pidi iga riik istutama ühe puu, kusjuures Eesti puuks oli kadakas.

Kokkuvõttes möödus tänavune võistlus Eesti jaoks üliedukalt. Aironi tiim saavutas kolmanda koha, Annaleena tiim neljanda koha, Mati tiim võitis esikoha.

Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Allikas: YPEF

- Mati Lepikson (XA)

Loe edasi...

Lütseum 93

3. oktoobril tähistati meie kooli 93. sünnipäeva taaskordse aktuse ja külastusega Estonia teatrisse. Esinesid ERSO ja pianist Kalle Randalu Neeme Järvi dirigeerimisel. TPL-i teenetemärke anti välja kaks: õpetaja Margit Naabrile eduka eelkooli käivitamise, aga ka meie kooli taasasutamise eest, ning Kasper Raidamile (XII B) pideva aktiivse osalemise eest koolielus. Kiidusõnu ja autasu anti aktusel Kristofer Turmenile (XI B), kes äsja kooli koduleheküljele uue kujunduse tegi.

Kümnendikud abiturientidele lõpumärke jagamas.

Margit Naaber teenetemärki vastu võtmas

Kasper Raidam teenetemärki vastu võtmas

- Linda Nõmmik (IX B)

Loe edasi...

Paradiis 0-korrusel

Iga naissoost (võib-olla ka meessoost, kes seda teab?) Prantsuse Lütseumi õpilane on tähele pannud teatavaid muutusi tüdrukute WC-s. Me kõik mäletame, mis pilt meile vanasti avanes: liigselt steriilne valge ruum, õhus lendlemas tualettpaber, tühjus. Nüüd võiks öelda, et inetust pardipojast on sirgunud luik.

Sisse astudes tekib kohe väga kodune ja soe tunne. Sisenemisel torkavad esimesena silma seinu katvad rõõmsameelsed lillemustrilised seinaplaadid. Lisaks on nurgas suur roheline potitaim. Tekib tunne, nagu kõnniks botaanikaaias!

Kabiinid on üle ühe värvitud vastavalt kollaseks või oranžiks. Kõikide neidude rõõmuks on alles jäetud ka lütseumi kõige hinnatuim kabiin (tuntud ka kui Aasta Kabiin 2010 -toim.), kust avaneb viie tärni vaade õpetajate autodele ja valvekoer Taavile.

Septembri esimestel nädalatel oli vanast kujundusest veel alles kraanikausid. Tekkis arvamus, et need on nostalgia pärast jäetud, kuid peagi kadusid needki. Asemele ilmus luksuslik kolmekohaline valamurida, mis on perfektselt läikima löödud. Paraku on valamu mõeldud üksnes keskmist või pikemat kasvu neidudele. Kääbikud peavad alates sellest aastast kasutama pisikest pinki või trepikest.

Veevool kraanist on ühtlane ja reguleeritav. See tähendab, et on rohkem valikuid peale „vett ei tule“ ja „jälle näen välja, nagu oleksin püksi teinud“ vahel. Nüüdsest saab oma käsi pesta roosat värvi mango-apelsini vedelseebiga (sellest see magus lõhn koolimaja peal). Kes ikka veel käsi ei taha pesta, siis nende puhul on paraku tegemist lootusetute juhtumitega, kes ei suuda lahti lasta minevikust.

Käte kuivatamiseks paigaldati kaks tuttuut puhurit. Nende testimiseks korraldatud eksperimendi käigus selgus, et puhurid on tõesti võimsad. Käte täielikuks kuivatamiseks kulus 55 sekundit, kuid kes lepib kergelt tilkuvate kätega, võib piirduda 23sekundilise kuivatamisega. Milleks kuivatuspaber, kui on olemas kõikvõimas tuul?

Veel üks põhjus, miks tulla „nina puuderdama“, on ootamatult ilmunud pingid. Seal, kus varem oli tühi ruum, seisavad kaks romantilist valget südamekujuliste väljalõigetega pinki, millel istudes saab korraks tukastada, sõpradega mõnusalt lobiseda või lihtsalt jalgu puhata. Pinkide kohale on riputatud kaks reprot: Leonardo da Vinci „Leda ja luik“ ning J. H. Fragonard’i „Varastatud suudlus“. Isegi tualetis saab kunstitestiks õppida (oktoobri esimene dekaad läheneb!).

Neidude vaieldamatu lemmik on siiski suur peegel. See tõesti näitab, kes on ilusaim siin ilma peal. Lõpuks saab ka lütseumis professionaalselt harrastada hobi nimega toilet selfie, eesti keeli „vetsuenekas“.

Remonditud tüdrukute tualett on suurepärane algus äsja alanud kooliaastale. Kes oleks võinud arvata, et hetk iseendaga on nüüdsest niivõrd peen kogemus.

- Helena Juht, X A

Loe edasi...

Värske veri 2014

Nagu igal aastal, on ka seekord meie kooli tulnud uusi õpilasi. See aasta paigutati kõik 19 uut õpilast X B klassi ja et neid natuke paremini tundma saada, tegime kõikide uute kümnendikega lühikese intervjuu. Intervjuus küsiti, kust koolist tullakse, miks otsustati just Lütseumi kasuks ja millise esmamulje on Lütseum jätnud.

Robert Kirillov

Lasnamäe üldgümnaasiumist. Tuli Lütseumi, sest esiteks pandi Lasnamäe üldgümnaasium kinni ja teiseks oli ammu plaanis kooli vahetada. Väga toredad õpetajad ja klassikaaslased.

Elina Ovsijenko

32. keskkoolist. Kool tundus huvitav ja meeldib prantsuse keel. Koduklassi süsteem on imelik, riietus on viisakam kui eelmises koolis.

Diana Memberg

Tallinna Humanitaargümnaasiumist. Tuli siia, sest tahtis ellu midagi uut, uusi elamusi. Kõik on koolis sõbralikud, abivalmid ja klassis on hea õhkkond.

Evelin Metslov

Jõhvi Gümnaasiumist. Tuli Lütseumi, sest tahtis prantsuse keelt õppida ja tekkis soov Tallinnas elada. Väga ägedad klassikaaslased, hea tööõhkkond ja ka direktor on korralik.

Andreas Kokk

Sõmeru Põhikoolist. Tallinna kolides tekkis soov minna heasse kooli ja oli huvi prantsuse keele vastu, seetõttu sattuski Lütseumi. Kooli tase on kõrge, õpetajad sõbralikud ja klassikaaslased abivalmid.

Hannaliina Raakovitš

Nissi Põhikoolist. Oli huvi prantsuse keele vastu. Õpetajad on sõbralikud.

Aleksander Šapovalov

Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Oli huvi prantsuse keele vastu ja Lütseum on parim koht selle õppimiseks. Esmamulje on hea, õpilased on sõbralikud.

Tuuli Kalev

Mustamäe põhikoolist. Tekkis huvi prantsuse keele vastu. Kool tundub huvitav.

Laura Hint

Tallinna 21. koolist. Oli huvi prantsuse keele vastu. Lütseumis on toredad õpilased ja abivalmid klassikaaslased.

Erik Juhan Maltna

Vasalemma Põhikoolist. Tuli siia, sest see oli parim kool, kuhu sisse sai ja oli ka huvi prantsuse keele vastu. Esmamulje on väga hea.

Anett Seliin Hunt

Tallinna 21. koolist. Tekkis huvi prantsuse keele vastu. Toredad õpilased ja abivalmid klassikaaslased.

Linda Katariina Grents

Kalamaja Põhikoolist. Tuli siia, sest oli huvi prantsuse keele vastu. Esmamulje on, et algus on raske.

Johanna Randmann

Tallinna 21. koolist. Tuli Lütseumi, sest: 1) Eda Metstak oli eelmises koolis teise klassi õpetaja ja kuna ta oli tore, arvas Johanna, et Lütseumis on kõik sellised. 2) Sõbrad 3) Kultuurne kool 4) Prantsuse keel Kõik on kokkuhoidvad ja humoorikad. Õpilased on väga nummid.

Marie Helen Blomerius

Kuusalu Keskkoolist. Tuli prantsuse keele pärast. Esmamulje, et nii mõnigi õppeaine on raske.

Carolina Kristina Koplimets

Rocca al Mare Koolist. Süvakultuuri ja keeleõppe tõttu tuli TPL-i. Klass tundus olevat esmasel kohtumisel mürarikas, aga väga sõbralik ja humoorikas.

Susanne Rosenberg

Saku Gümnaasiumist. Tuli Lütseumi, sest tuttavad soovitasid ja tahab siit ka head haridust. Kool on kultuurne ja teistsugune.

Katariine Soone

Tallinna 21. koolist. Tuli Lütseumi, sest inimesed tundusid sõbralikud ja otsis ka muutust. Klass tundub ühtehoidev ja sõbralik.

Greta Ojavee

Tallinna Ühisgümnaasiumist. Tuli Lütseumi, sest siin pööratakse tähelepanu silmaringile ja keeltele, mis on tema jaoks väga tähtis. Esmamulje on väga positiivne.

Merily Takel

Kose Gümnaasiumist. Tuli siia prantsuse keele pärast. Esmamulje on väga positiivne, kõik on sõbralikud ja tunnid on huvitavad.

Tekst: Oliver Püvi (X B)
Fotod: Annaleena Vaher (X B)

Loe edasi...

Lütseumi kirbuturg

Neljapäeval, 15.mail, toimus lütseumi staadionil kirbuturg. Klasside lauad olid kõikvõimalikke kaupu täis laotud ning pea igaühele leidus midagi huvipakkuvat - müüdi filme „High School Musicalist“ „Harry Potterini“, raamatuid Puškini luulekogust Videviku saagani, riideid igale maitsele, vanu kaameraid. Peale selle oli võimalik osta ka toidupoolist.

Kliendid ja müüjad said omavahel hästi läbi ning osalistele meeldis vaba ning lõbus õhkkond, mis aitas kogu suhtlemise kergemaks teha. Isegi kui müümine kõige paremini välja ei tulnud, muutis igati toredate klientidega rääkimine tuju igatahes paremaks.

Kirbuturu raames toimus veel oksjon, millega sooviti aula ruloode jaoks raha koguda. Oksjonielevus jõudis ka nendeni, kes ise osaleda ei soovinud. Ilmselt õhtu suurima üllatusena pakuti õpetaja Ney kleepsu eest tervelt 11 eurot. Juba eelnevalt jutuainet pakkunud Markus Lippuse „Ühtse Eesti“ särgi omanikuks sai Ott Oopkaup.

Kirbuturul sai osaleda ka õnneloosis ning piletiostjate vahel läksid hiljem peaauhinnana loosi Loomaaia perepilet ja restorani Le Château 30-eurone kinkekaart.

-Ramona Mägi (VII A)

Loe edasi...