pühapäev, 26. oktoober 2014

Kuidas matsid gümnaasiumisse pääsesid

Nädal enne kauaoodatud päeva ilmusid esimesed märgid ristimisest. Klassiseinu kaunistasid vahvad ülesvõtted talupoegadest. Levisid kuulujutud võimalikest jumalatest. Esimese nimekirja jumalad osutusid muidugi ebajumalateks ning peagi garderoobi seintele kleebitud rebaste piltidele kirjutati õigete saksade nimed. Paljud pidid vahetama Facebookis oma nime või profiilipilti vastavalt jumala tahtele. Mõnel on veel siiamaani nimeks Helmuth Ihameel või pärineb profiilipilt aastast 1806. Õppetöö kõrvalt harjutati usinalt rebasetantsu.

10. oktoobril kell 7.25 kogunesid matsideks riietunud rebased kooli staadionile. Kõik olid põnevil ja ootasid pikisilmi jumalate saabumist. Järsku oli kuskilt kõrgemalt kosta saksade kolonni kaunist Marseillaise’i, kadakasakslastest matsid laulsid kaasa. Seejärel A- ja B-klass rivistusid, valmis võistlema. Iga mats andis alandlikult oma saksale nõutud söögipoolise. Loeti ette matsidele kehtestatud reeglid, harjutati rivistumist mitmel eri moel. Enne rasket päeva põllul peab iga mats sooja tegema. Selleks oli ette valmistatud hommikuvõimlemine, kus nii mõnigi mats sai oma geniaalseid tantsuliigutusi näidata. Teiseks füüsist arendavaks võistluseks oli kotijooks. Mõni kukkus, aga mis see sügisene pori matsile ikka teeb.



Pärast koolimajja tulemist tehti väike välimusemuudatus. Siseruumides on õige mats ikka näost tahmane ja sassis juustega (unisex, kõik kandsid välja). Lisaks andsid saksad oma alamatele kõiksugu tööriistu, mahlapakkidest sõnnikuharkideni. Matsidel oli selja peal silt spetsiaalse rebasenime ning saksa kommentaarikesega. Koolimajas tohtis liikuda ainult mööda spetsiaalset matsirada, mis oli kitsas ja kohati puudulik (edasipääsemiseks tuli hüpata) nagu talupoja haridus. Iga vastutulevat saksa pidi nimepidi teretama. Vahetundidel võisteldi pudrunuia, õuna ja märja seebi edasi andmises, kartulite koorimises, gooti kirjas teksti ümberkirjutamises, laulmises. Või veedeti vahetund hoopis pihi- või piinakambris, kus vastati väga olulistele küsimustele või pandi strobo-valgusega ruumis puslet kokku. Mõned matsid said isegi lisaülesandeid: portree joonistamine härra Leesist, salli kudumine või sakste kaarikute pesemine. Osa õnnelikke matse esitas rahva ees oma saksa ülistavat loomingut. Maja peal hiilis must surm, mis ilmus alati ootamatult. Kaitseks surma eest heitis iga kuuldeväljas mats pikali ja ootas vaguralt haiguse möödumist. Söögivahetunnil pesi iga mats käsi, sõi ainult lusikaga ja luges söögipalvet.


Päeva lõpus kogunesid kõik koolimaja ette ning „purunematust“ lõngajupist kinni hoides ja lauldes „Pariisi tänavapoissi“ suunduti Vabaduse väljakule. Isegi sinna jõudis must surm järele, aga kohe kui haigus kadus, hakati tantsu vihtuma. Naerusuised matsid tantsisid innukalt polkat, kaerajaani, valssi, kusjuures peale iga tantsu pidi mats uue paarilise leidma. Siis algas orienteerumine. Klassid jagati väikesteks matsisalkadeks, kes said vihje otsitava objekti asukoha kohta. Kui objekt leiti, pidid matsid ka ühe ülesande täitma (nuputamine, sõna seletamine, sudoku parandamine), seejärel joosti väljateenitud plastämbriga tagasi. Kohale tuli jõuda enne paralleelklassi matse. Teine mäng oli klassikaline nänni müümisevõistlus (B-klass teenis umbkaudu 50 eurot, A-klassi tulu küündis lausa 80 euroni). Mõlemad mängud võitsid A-klassi matsid.


Õhtul, täpsemalt kell 19.00, kogunesid puhtaks pestud matsid aulasse. A-klass oli riietatud verekarva punasesse, B-klass rahulikku sinisesse. Peagi sisenesid jumalad, suursuguselt ja stiilselt nagu modellisaates. Näidati filmi rebaste päevast, mille võttis üles ja pani kokku Kristofer Turmen.


Õhtujuhid teatasid tasavägisest punktiseisust ning võitlus jätkus. Kavas olid erinevad võistlused: naisekandmine, patsipunumine, toolimäng ja kõndimine raamatut pea peal hoides. Toimus lõbusate küsimustega viktoriin (meeldetuletus: Eesti seksikaim mees on Erki Nool).

Mõlemad klassid esitasid oma ettevalmistatud tantsunumbrid Beyoncé laulule „Single Ladies“. Lava kuulus seekord A-klassile tänu õpetaja Tekko soolole, pilkupüüdvatele kostüümidele ja fantastilisele koreograafiale.



Esinemistele järgnes kõige oodatuim mäng – riidekett. Rebased võtsid seljast nii palju, kui võtta andis. Võidu nimel oldi kõigeks valmis. Pärast pidi riided muidugi võimalikult kiiresti selga saama, müstilisel kombel jäi riideid ülegi. Kokkuvõttes olid B-klassi rebased võimekamad paljakskoorijad ja riidessepanijad.

Enne võitjate väljakuulutamist tuli kõige olulisem ja tähendusrikkam moment rebaste jaoks. Ühele põlvele laskunud rebased andsid vande ning iga saks andis oma matsile isiklikult sõrmuse. Seejärel jõudis kätte kauaoodatud tõehetk – kes võidab rebasetiitli. Seis oli tasavägine. Kogu saal oli ärevil ja ootas. Rebasetiitli võitis B-klass vaid ühe punktiga.


Tundus, et kõik jäid ristimisega rahule, nii rebased kui ka jumalad. Värsked kümnendikud ja abituriendid said lähedasemaks. Võistlused ja eriti tantsu väljamõtlemine muutis mõlemaid klasse palju ühtsemaks. Ühenduses peitub tõepoolest jõud. Iga kümnendik avastas endas väikese matsi, iga abiturient leidis endas suure juhi. Rebasetiitli võitjaid saab olla üks, kuid oluline ei ole mitte teekonna lõpp, vaid ikka teekond ise. Suurepärane vastuvõtt gümnaasiumisse!

- Helena Juht (X A)
NB! Kogu pildigalerii ristimisepäevast on leitav sellelt lingilt: 

0 kommentaari:

Postita kommentaar