Lütseumi kirbuturg

Neljapäeval, 15.mail, toimus lütseumi staadionil kirbuturg. Klasside lauad olid kõikvõimalikke kaupu täis laotud ning pea igaühele leidus midagi huvipakkuvat - müüdi filme „High School Musicalist“ „Harry Potterini“, raamatuid Puškini luulekogust Videviku saagani, riideid igale maitsele, vanu kaameraid. Peale selle oli võimalik osta ka toidupoolist.

Kliendid ja müüjad said omavahel hästi läbi ning osalistele meeldis vaba ning lõbus õhkkond, mis aitas kogu suhtlemise kergemaks teha. Isegi kui müümine kõige paremini välja ei tulnud, muutis igati toredate klientidega rääkimine tuju igatahes paremaks.

Kirbuturu raames toimus veel oksjon, millega sooviti aula ruloode jaoks raha koguda. Oksjonielevus jõudis ka nendeni, kes ise osaleda ei soovinud. Ilmselt õhtu suurima üllatusena pakuti õpetaja Ney kleepsu eest tervelt 11 eurot. Juba eelnevalt jutuainet pakkunud Markus Lippuse „Ühtse Eesti“ särgi omanikuks sai Ott Oopkaup.

Kirbuturul sai osaleda ka õnneloosis ning piletiostjate vahel läksid hiljem peaauhinnana loosi Loomaaia perepilet ja restorani Le Château 30-eurone kinkekaart.

-Ramona Mägi (VII A)

Loe edasi...

Puhta spordi võimalikkusest Eestis

Kolmapäeval 14. mail käis Xb klassis külas Elina Kivinukk sihtasutusest Eesti Antidoping, et rääkida ausa spordi põhimõtetest ning dopinguvastasest võitlusest. Õpilased mõtlesid aktiivselt kaasa ja esitasid igati asjatundlikke küsimusi dopinguproovi andmisest, petmisest spordis ja geenidopingust.

Tunnist jäi kõlama kaks olulist sõnumit: tuleb meeles pidada, et sportlane on alati vastutav selle eest, mis ja mil moel tema organismi satub. Samuti saab igaüks dopingujuhtumitest teada anda, et hoida sport puhtana. Kui sportlasel tekib kahtlusi, saab nii ravimite kui toidulisandite koostisosasid kontrollida veebilehelt www.antidoping.ee, ega need ei kuulu keelatud ainete nimekirja.

Tunni lõpuks anti soovitusi sportlasele, kes on jäänud dopinguga vahele. Sportlane tunnistas: „Olin kaua vigastatud. Kui sain taas võistlema hakata, olin pikalt ajagraafikust maas. Oli selge, et see heidab halva varjundi kogu hooajale, rääkimata armetutest tulevikuväljavaadetest. See kõik mõjus masendavalt ja nii seda siis tegingi. Mul on sellest kahju … Aga mida muud ma pidin tegema?“

Siit Xb klassi soovitused sportlasele:

·         Lepi oma vigastusega (sportlastel ongi vigastused igapäevased), treeni ja proovi hakkama saada kõrvalise abita.
·         Sul peaks olema nii palju mõistust peas, et teada: doping on illegaalne ja selle kasutamine ei lõpe hästi. (Vahel mõtleme, et sellistest inimestest on kahju.)
·         Saa üle faktist, et sa ei saa kohe teistele järele jõuda ja saa edasitreenimiseks toetust vanematelt ja sõpradelt.
·         Uuri alternatiivseid aineid, mida kasutada keelatud ainete asemel, sh ka toitaineid/toidulisandeid.
·         Tee kergem hooaeg
·         Tee trenni (teised näevad palju vaeva ja sa saaksid lihtsalt ühe aine kasutamisest sama tulemuse??!!)
·         Võta see aasta vabaks ja parane (keegi ei saa öelda, et sul on halb hooaeg, kui sa oled selle vahele jätnud), kooskõlasta treeneriga treeningplaane, et vormi jõuda
·         Oleksid pidanud arvestama tagajärgedega ning uurima sarnaste juhtumite kohta.
·         Konsulteeri arstide või teiste treeneritega, et saada häid soovitusi taastumiseks.
·         Pöördu sensitiivide poole
·         Uuri kiiremate ja tõhusamate treenimisvõimaluste kohta
·         Õpi uus amet
·         Mediteeri (masenduse vastu)
·         Hakka treeneriks
·         Liitu anonüümsete dopingutarvitajate rühmaga :)
·         Loobu sellest hooajast ning keskendu juba järgmisele hooajale – saaksid ilmselt eelise võrreldes teiste sportlastega.
·         Tõsta teadlikkust dopingu ohtudest ning seejärel on loomulik dopingut mitte tarvitada. Kriminaal siuke!
·         (soovitus kirja vormis) Kallis Kris, ära kunagi kaota lootust ning usu ikka endasse ja oma võimetesse. Hoia kõva! Oma eesmärkide nimel tuleb vaeva näha ning peale vigastust kaotatud aja tagasitegemiseks tulebki rohkem pingutada ja intensiivsemalt treenida. Tulemus on palju rohkem väärt, kui oled selle ausal teel saavutanud.

Mida sina soovitaksid?

Ausa spordi kohta saab rohkem lugeda www.antidoping.ee, samuti leiab sealt kõige uuema keelatud ainete nimekirja. Külalistund toimus Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST ja SA Eesti Antidoping ühisprojekti raames, mis on kaasrahastatud EASi kaudu Euroopa Liidu Regionaalarengufondist.

Loe edasi...

EKSPERIMENT- Telliskivi kirbuturg

Tänases ühiskonnas ei saa rahast üle ega ümber. On inimesi, kelle sõnul ei mängi Suur Mammon nende elus tähtsat rolli, ent tõsiasjaks jääb – raha on alati tarvis ning liiast pole seda kunagi. Kuidas peaks enda ümber varanatukest kuhjama aga lihtne õpilane? Meenutuseks tuleb endale loomulikult korrata härra Leesi kuldseid sõnu: „Gümnaasiumiharidus ongi juba täiskohaga töö“. Seega – mõned näpunäited, kuidas muuta hea pealehakkamine ning ajakübe suhteliselt kiiresti-valutult käibel olevaks valuutaks.
Videot kirbuturul käigu kohta vaata siit

Kirbuturg

Kirbuturg on arvatavasti esimesi mõtteid, mis kiire rahategemisega seoses pähe kerkib. Seal toimub praktilise meele ning kirka sotsiaalelu sümbioos, mida kaunistab ka suur tõenäosus päeva lõpuks varakam olla. Ometi pole miski riskist prii ning kirbuturule minnes peab teatud olukordadeks valmis olema. Panin kirja väikse kokkuvõte minu ja Anette eelmisest kirbuturust, mis toimus 3. mail, ning viskasin vaheliti ka omajagu näpunäiteid.

Esmajoones peab turgleja teadma, kuidas üritusest üldsegi osa võtta. Kirbuturg toimub vaid soojadel aegadel ning ka siis vaid kord nädalas, laupäeviti. Registreerida tuleb end varakult, sest kohtade arv on piiratud ning tahtjaid lendab kärmelt peale nagu kärbseid roiskunud lihatükile. ENT! Kuigi on kiire, peaks müüja endale siiski aru andma kahe ääretult tähtsa teguri kohta - ilm ning tooted või teenused, mida müüa kavatsetakse. Kui ilm on sant, on ka ostjaid vähem ning liigset märgust ja tuulisust ei tunnista reeglina ka ükski müüdav kaup. Seepärast on mõttekas oma õnn mõne rohkem või vähem tuntud ilmaennustusportaali kätte usaldada. Teiseks – mida müüa? Müügiks kõlbab pea kõik, ent on see piisavalt atraktiivne ja/või praktiline, et selle maha ärimisest tõuseks ka mingit laadi tulu? Seejuures tuleb kindlasti juba alguses maha arvata 10 eurot, mis kulub raua rentimiseks. (Lütseumi kirbuturul on see-eest aga müümine täiesti tasuta!) Seega – uisapäisa ei tasu miskitki ette võtta!

Jõudsin laadale vahetult enne avamist. Anette sellega kuigivõrd rahul polnud, sest kokkulepitud aeg oli meil tund aega varem, kell üheksa. Varajane kohalolek ei näita siiski vaid suurt usinust. Nimelt saavad väledamad-varasemad endale stanged, et riideid ostjatele ligipääsetavamateks ning ahvatlevamateks muuta. Tunglemisest, mis riiete eksponeerimisvõimaluste parandamise tõttu tekkis, võib järeldada, et nagu igal teiselgi kirbuturul oli ka meie kaasmüüjate suurimaks artikliks just riietemüük. Meile, kes me müüsime samuti peaasjalikult rõivaid, tähendas see nii head, kui ka halba. Ühelt poolt tõmbab hilpude rohkus riietele orienteeritud ostjaid, teisalt väheneb aga võimalus, et sinu rõivaid märgataks, veel vähem ostetaks.

Muide, ilmaennustus jäi nähtavasti nii mul kui ka Anettel vaatamata – juba hommikul kõrgusid taeva ähvardavad pilve ning külm võttis lõdisema, ent korraliku paravihma varustust ning sooje riideid meil polnud. Ruttavalt ütlen ette, et vihma me ei saanud, ent külmast võisime lahti öelda alles laada lõputundidel.

Kuna lauarent on ühele pudukaupmehele võrdlemisi kallis, otsustas Anette kaval olla ning rentis teise poole lauast välja. 5-eurone võit ning vestluskaaslane olid garanteeritud! Mõru maiguga oli laua rentimisel aga ruuminappus. Palju rõivaid ning vähe ruumi ei ole hea kombinatsioon. Kuna stangesid meil polnud, saime riietest korraga välja tuua ainult valitud osa ning kindlasti jäime seepärast mõne ostja võrra vaesemakski.

Üleüldse on rõivaste müük üks keeruline teema. Kuna müüsime peaasjalikult tütarlastele vanuses 12-16 mõeldud rõivaid ning aksessuaare, jõudsid ostjad meieni läbi väikesilmalise sõela: inimesed, kes huvituvad rõivastest => naised => vanuses 12-16 => pakutavast kaubast huvitatud või mitte.  Ometigi ei jätnud mööduvad turulised meid täiesti kuivale. Põhjuseid oli mitmeid.

Kuldreeglina aitab müügile alati kaasa mõne eksklusiivsema eseme väljatoomine. See tõmbab ligi isegi neid, kes pakutavast kaubast üldiselt keelduksid. Meil olid selleks näiteks needitud vaalakarva ketsid ning ehtsast nahast must käekott. Illustreerimaks eelmist väidet: käekoti ostis üks vanakoolivälimusega meesterahvas.

Igasugust müümist ja tehingusobitamist soodustab ka suur jutuvadin ning üleüldse oskus oma kaupa pähe määrida. Sedaviisi müüsime maha ühe Avril Lavigne´ile hüvalt passinud jakkjope , mis läks aga sügistöödeks maale muda ning pord ootama. Kokku teenisime umbes 11 eurot ja kui sellelt 5 eurot lauatasu maha arvestada, siis 6 eurot puhaskasu, mis pole üldsegi halb tulemus.

Kahtlemata aitas meid ka meie lauanaabri ere sära. Sass töötas kui magnet. Peale tema enda töötas magnetina ka tema kaup, milleks olid kasitud retrofotokad, viimastest nikerdatud lambid ning ka laseriga graveeritud puitkatted telefonidele. Sellest rahvamassist, mis tema ette kogunes, napsasime ka meie Anettega mõne kliendi.

Viimaseks juhtnööriks oma kauba edukaks müümiseks on meeldiv seltskond! Päeva lõpuks polnud leti ees enam vaid mina ja Anette, vaid ka paljut muud kirjut rahvast, näiteks Kirke ja Elo üheksandast klassist. Ajapikku kerisime üles ka laulujupi-pilliviisi ning muutusime seeläbi ka kogu müügitänava säravaimateks tähtedeks. Juhtus lausa nii, et ürituse korraldaja andis meile priipääsme järgmise nädala kirbulaadaks, mis oli iseenesest juba ammu kinni müüdud!

Voh nõnda.

- Joonas Praks (XI B)

Loe edasi...