Lütseum24

Värskeimad uudised

Lütseum24

Väike maja

Lütseum24

Üritused ja ülevaated neist

Lütseum24

Tähtpäevad, meeldetuletused, minevik

Lütseum24

Intervjuud, küsitlused, koolileht

pühapäev, 26. oktoober 2014

Kuidas matsid gümnaasiumisse pääsesid

Nädal enne kauaoodatud päeva ilmusid esimesed märgid ristimisest. Klassiseinu kaunistasid vahvad ülesvõtted talupoegadest. Levisid kuulujutud võimalikest jumalatest. Esimese nimekirja jumalad osutusid muidugi ebajumalateks ning peagi garderoobi seintele kleebitud rebaste piltidele kirjutati õigete saksade nimed. Paljud pidid vahetama Facebookis oma nime või profiilipilti vastavalt jumala tahtele. Mõnel on veel siiamaani nimeks Helmuth Ihameel või pärineb profiilipilt aastast 1806. Õppetöö kõrvalt harjutati usinalt rebasetantsu.

10. oktoobril kell 7.25 kogunesid matsideks riietunud rebased kooli staadionile. Kõik olid põnevil ja ootasid pikisilmi jumalate saabumist. Järsku oli kuskilt kõrgemalt kosta saksade kolonni kaunist Marseillaise’i, kadakasakslastest matsid laulsid kaasa. Seejärel A- ja B-klass rivistusid, valmis võistlema. Iga mats andis alandlikult oma saksale nõutud söögipoolise. Loeti ette matsidele kehtestatud reeglid, harjutati rivistumist mitmel eri moel. Enne rasket päeva põllul peab iga mats sooja tegema. Selleks oli ette valmistatud hommikuvõimlemine, kus nii mõnigi mats sai oma geniaalseid tantsuliigutusi näidata. Teiseks füüsist arendavaks võistluseks oli kotijooks. Mõni kukkus, aga mis see sügisene pori matsile ikka teeb.



Pärast koolimajja tulemist tehti väike välimusemuudatus. Siseruumides on õige mats ikka näost tahmane ja sassis juustega (unisex, kõik kandsid välja). Lisaks andsid saksad oma alamatele kõiksugu tööriistu, mahlapakkidest sõnnikuharkideni. Matsidel oli selja peal silt spetsiaalse rebasenime ning saksa kommentaarikesega. Koolimajas tohtis liikuda ainult mööda spetsiaalset matsirada, mis oli kitsas ja kohati puudulik (edasipääsemiseks tuli hüpata) nagu talupoja haridus. Iga vastutulevat saksa pidi nimepidi teretama. Vahetundidel võisteldi pudrunuia, õuna ja märja seebi edasi andmises, kartulite koorimises, gooti kirjas teksti ümberkirjutamises, laulmises. Või veedeti vahetund hoopis pihi- või piinakambris, kus vastati väga olulistele küsimustele või pandi strobo-valgusega ruumis puslet kokku. Mõned matsid said isegi lisaülesandeid: portree joonistamine härra Leesist, salli kudumine või sakste kaarikute pesemine. Osa õnnelikke matse esitas rahva ees oma saksa ülistavat loomingut. Maja peal hiilis must surm, mis ilmus alati ootamatult. Kaitseks surma eest heitis iga kuuldeväljas mats pikali ja ootas vaguralt haiguse möödumist. Söögivahetunnil pesi iga mats käsi, sõi ainult lusikaga ja luges söögipalvet.


Päeva lõpus kogunesid kõik koolimaja ette ning „purunematust“ lõngajupist kinni hoides ja lauldes „Pariisi tänavapoissi“ suunduti Vabaduse väljakule. Isegi sinna jõudis must surm järele, aga kohe kui haigus kadus, hakati tantsu vihtuma. Naerusuised matsid tantsisid innukalt polkat, kaerajaani, valssi, kusjuures peale iga tantsu pidi mats uue paarilise leidma. Siis algas orienteerumine. Klassid jagati väikesteks matsisalkadeks, kes said vihje otsitava objekti asukoha kohta. Kui objekt leiti, pidid matsid ka ühe ülesande täitma (nuputamine, sõna seletamine, sudoku parandamine), seejärel joosti väljateenitud plastämbriga tagasi. Kohale tuli jõuda enne paralleelklassi matse. Teine mäng oli klassikaline nänni müümisevõistlus (B-klass teenis umbkaudu 50 eurot, A-klassi tulu küündis lausa 80 euroni). Mõlemad mängud võitsid A-klassi matsid.


Õhtul, täpsemalt kell 19.00, kogunesid puhtaks pestud matsid aulasse. A-klass oli riietatud verekarva punasesse, B-klass rahulikku sinisesse. Peagi sisenesid jumalad, suursuguselt ja stiilselt nagu modellisaates. Näidati filmi rebaste päevast, mille võttis üles ja pani kokku Kristofer Turmen.


Õhtujuhid teatasid tasavägisest punktiseisust ning võitlus jätkus. Kavas olid erinevad võistlused: naisekandmine, patsipunumine, toolimäng ja kõndimine raamatut pea peal hoides. Toimus lõbusate küsimustega viktoriin (meeldetuletus: Eesti seksikaim mees on Erki Nool).

Mõlemad klassid esitasid oma ettevalmistatud tantsunumbrid Beyoncé laulule „Single Ladies“. Lava kuulus seekord A-klassile tänu õpetaja Tekko soolole, pilkupüüdvatele kostüümidele ja fantastilisele koreograafiale.



Esinemistele järgnes kõige oodatuim mäng – riidekett. Rebased võtsid seljast nii palju, kui võtta andis. Võidu nimel oldi kõigeks valmis. Pärast pidi riided muidugi võimalikult kiiresti selga saama, müstilisel kombel jäi riideid ülegi. Kokkuvõttes olid B-klassi rebased võimekamad paljakskoorijad ja riidessepanijad.

Enne võitjate väljakuulutamist tuli kõige olulisem ja tähendusrikkam moment rebaste jaoks. Ühele põlvele laskunud rebased andsid vande ning iga saks andis oma matsile isiklikult sõrmuse. Seejärel jõudis kätte kauaoodatud tõehetk – kes võidab rebasetiitli. Seis oli tasavägine. Kogu saal oli ärevil ja ootas. Rebasetiitli võitis B-klass vaid ühe punktiga.


Tundus, et kõik jäid ristimisega rahule, nii rebased kui ka jumalad. Värsked kümnendikud ja abituriendid said lähedasemaks. Võistlused ja eriti tantsu väljamõtlemine muutis mõlemaid klasse palju ühtsemaks. Ühenduses peitub tõepoolest jõud. Iga kümnendik avastas endas väikese matsi, iga abiturient leidis endas suure juhi. Rebasetiitli võitjaid saab olla üks, kuid oluline ei ole mitte teekonna lõpp, vaid ikka teekond ise. Suurepärane vastuvõtt gümnaasiumisse!

- Helena Juht (X A)
NB! Kogu pildigalerii ristimisepäevast on leitav sellelt lingilt: 

esmaspäev, 6. oktoober 2014

Noored Euroopa metsades 2014


Käesoleval nädalal toimus Saksamaal Eberswaldes rahvusvaheline võistlus “Noored Euroopa metsades 2014”. Sel aastal oli võistluse korralduses kaks olulist muudatust. Esiteks moodustati esmakordselt rahvusvahelised tiimid (igas tiimis oli kolm erinevast Euroopa riigist pärit liiget, kokku 11 riiki ehk 11 tiimi) ning teiseks toimusid esmakordselt praktilised ülesanded metsas.

Eestit esindasid võitlusel Annaleena Vaher (X B), Mati Lepikson (X A) ja Airon Oravas (IX A), võistkonna juhendaja oli õpetaja Marje Väli. Annaleena uuteks tiimikaaslasteks said lätlane ja austerlane, Mati sattus ühte tiimi ungarlanna ja sakslannaga ning Airos võistles koos poolaka ja kreeklannaga.

Pääsu võistluse finaali kindlustasid nad endale kevadel, kui nende võistkond võitis Luua Metsanduskoolis toimunud Eesti finaali. Sellega kordasid Prantsuse Lütseumi õpilased oma aastatagust saavutust, Sama koosseisuga võistkond võitis Eesti finaali ja osales rahvusvahelises finaalis ka 2013. aastal.

Võistlus koosnes kolmest osast: metsateemalisest viktoriinist (20% võistluse kogupunktidest), praktilistest ülesannetest metsas (20% punktidest) ning posterettekandest (60% punktidest). Viktoriiniks valmistumiseks tuli läbi töötada umbes sajaleheküljeline ingliskeelne materjal erinevate Euroopa riikide metsade ja metsanduse kohta. Sellele toetudes viidi läbi 20st küsimusest koosnev viktoriin.

Järgnesid ülesanded metsas. Osalejad pidid määrama puid ning viima kokku nende oksad, viljad ja väljalõike tüvest, laduma aja peale riida puunottudest (ühest korrektsest riidast puudest laduma paari meetri kaugusele teise)ning saagima puunotist ühe kilogrammise tüki.

Olulisima osa võistlusest moodustas posterettekanne, mis valmistati kohapeal. Teemad loositi samuti kohapeal ning igal tiimil oli esitluse valmistamiseks aega kokku umbes 6 tundi (2 tundi ühel päeval, 4 teisel). Selleks käisid võistlejad Eberswalde ülikooli arvutiklassis. Poster tuli valmistada PowerPointis, hiljem printisid korraldajad selle A0 formaadis välja. Esitluseks oli aega kümme minutit. 
Esitluste põhjal said kõik võistlejad ja žüriiliikmed täita hindamislehed.

Võistlusülesannete vahelisel ajal toimus samuti paar ekskursiooni: osalejad käisid öösel, pimedas metsas ilma taskulampideta ning matkasid viis tundi Eberswalde ümbruse pöögimetsades. Hiljem pidi iga riik istutama ühe puu, kusjuures Eesti puuks oli kadakas.

Kokkuvõttes möödus tänavune võistlus Eesti jaoks üliedukalt. Aironi tiim saavutas kolmanda koha, Annaleena tiim neljanda koha, Mati tiim võitis esikoha.
Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Allikas: YPEF

- Mati Lepikson (XA)

laupäev, 4. oktoober 2014

Lütseum 93

3. oktoobril tähistati meie kooli 93. sünnipäeva taaskordse aktuse ja külastusega Estonia teatrisse. Esinesid ERSO ja pianist Kalle Randalu Neeme Järvi dirigeerimisel. TPL-i teenetemärke anti välja kaks: õpetaja Margit Naabrile eduka eelkooli käivitamise, aga ka meie kooli taasasutamise eest, ning Kasper Raidamile (XII B) pideva aktiivse osalemise eest koolielus. Kiidusõnu ja autasu anti aktusel Kristofer Turmenile (XI B), kes äsja kooli koduleheküljele uue kujunduse tegi.


Kümnendikud abiturientidele lõpumärke jagamas.




Margit Naaber teenetemärki vastu võtmas

Kasper Raidam teenetemärki vastu võtmas



- Linda Nõmmik (IX B)